Juhtkiri: Üleolev valitsus

Kolmapäeval teatas peaminister Andrus Ansip riigikogu infotunnis ACTAt ehk võltsimisvastast kaubanduslepingut puudutavale küsimusele vastates selle dokumendi kritiseerijate kohta, et “tavaliselt niisugustel puhkudel, kui inimestel sellised kahtlused on, aitab aeg-ajalt see, et pannakse foolium mütsi sisse. Mõni arvab, et abi võib olla ka mullivannist. Ma ei tea, mis konkreetsel puhul võiks aidata, aga inimesed võiksid otsida kusagilt abi!”. Fooliummütsi ja samas kontekstis pillatud seemnesöömise kujundist on nüüdseks saanud arvukate naljade allikas, kuid probleemi sisu on naljast kaugel.

Üks probleemidest on ACTA ise, mille kohta on juba isegi reformierakondlasest riigikogu liige Igor Gräzin öelnud, et sellega luuakse 22 riigi nõusolekul rahvusvaheline internetti kontrolliv asutus. Lisades, et globaalset tsensuuri ei tohiks lubada.

Välisministeeriumi materjalides kinnitatakse samal ajal, et “leping tegeleb laiaulatuslike ja organiseeritud intellektuaalomandi rikkumistega, selle eesmärk ei ole üksikisikute jälgimine ega karistamine võltstoodangu kasutamise või levitamise eest”.

Täna peaksid Tallinnas ja Tartus leidma aset temaatilised meeleavaldused, mille põhirõhk ei ole kummatigi ACTA-vastasusel, vaid sellega seotud olulistel probleemidel, eriti sellel, et ühiskonnas – valitsuse ja riigikoguni välja – toimuks sisuline diskussioon, nagu rõhutas MTÜ Eesti Interneti Kogukonna juhatuse esimees Elver Loho.

See rõhuasetus tabab õiget ja valusat kohta. Sellest kõneleb meile valitsusjuhi viimasel ajal järjest enam silma ja kõrva riivav üleolev suhtumine teisitimõtlejate suhtes. Kui Ansip püüab vaimukas olla, mõjub see pigem parastamise ja mõnitamisena.

Sellise suhtumisega süveneb lõhe riigijuhtide ja (interneti)kogukonna vahel veel ja paneb tonti nägema sealgi, kus seda võib-olla ei ole.