Kaido Koppel: Raeküla raudteejaam või kohvik, baar, söökla?

2004. aastal võttis volikogu vastu alal kehtiva planeeringu, kus nähakse ette, et raudteejaam tuleks viia mujale, nähes asukohana ette Papiniidu silla läheduse. Hoone säilitamist planeering ette ei näe.

2004. aastal esitas OÜ Redstar Invest ehitusloa taotluse ehitise rekonstrueerimiseks, taotledes jaamahoone ümberehitust kiirtoitlustusasutuseks. Ettevõttele väljastatigi ehitusluba tööde teostamiseks. Projektile andis oma kooskõlastuse hoone 1985. aastal projekteerinud arhitekt Kuno Raude. 2005. aastal väljastati ettevõttele kasutusluba kohviku, baari, söökla kasutusotstarbega.

Planeering on liiga üldsõnaline

Endise aktsiaseltsi Saare Olerex (praeguse nimega AS Aqua Marina) soovist raudteejaama asemele rajada tankla ja seda puudutavad linnavalitsuse ning Kuno Raude seisukohad avaldas Pärnu Postimees möödunud aasta septembris.

Toon lehelugejatele meenutuseks ära, et kõnealuse kinnistu, Riia maantee 116 omandas Olerex 2011. aastal. Ettevõttel on soov kinnistule rajada kütusetankla koos ööpäev läbi töötava kauplusega.

Pärnu linna üldplaneering aastani 2025 näeb ette, et raudtee on planeeritud nii riigisisese kui rahvusvahelisena. On arvestatud selle tee rahvusvaheliseks kiirraudteeks ümberehitamise võimalusega. Kaubajaam ja reisijaam on säilitatud praeguses asukohas ja kaubajaamas saab töödelda kuni 20tonniseid konteinereid.

Riia maantee – Papiniidu tänava raudtee vahelise ala detailplaneeringus on reisijate raudteejaam ette nähtud viia Papiniidu silla juurde. Nimetatud alale on kavandatud ärimaa, pakkudes muu hulgas peatuskohta Via Baltica kasutajatele, kes linnast läbi ei sõida.

Kui sai selgeks, et omanik soovib kinnistule rajada tankla, pöördusid kohalikud elanikud ja MTÜ Selts Raeküla maavalitsuse poole järelevalve teostamiseks. Möödunud aasta detsembris küsiski Pärnu maavalitsus eri ametkondade seisukohta tankla rajamise suhtes raudteejaama hoone kinnistule.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium viitab oma kirjas mullu juunis valminud Rail Balticu raudteeliini tasuvusuuringule, mille alusel Rail Baltic on kavas ehitada täies ulatuses kahe rööpapaariga, mistõttu raudtee kaitsevöönd laieneb Riia maantee poole vähemalt ühe kuni kahe raudtee laiuse võrra sõltuvalt planeeringust. Kokkuvõtvalt ei toeta ministeerium kütusetankla ehitamist raud- ja maantee vahelisele alale.

Tehnilise järelevalve ameti kirjas tuuakse ära, et kavandatu elluviimisel senine olukord ei muutu ja jätkuvalt on tagatud raudtee sihtotstarbeline kasutamine. Samal ajal võib perspektiivse Rail Balticuga seoses kavandatav tegevus teoreetiliselt raudtee kasutamist mõjutada.

Maanteeameti vastuses seisab, et kui kütusetankla rajamiseks on tarvis liikluslahendust muuta, tuleb koostada uus detailplaneering. Kui seda vajadust ei ole, puuduvad maanteeametil vastuväited tankla rajamise suhtes.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi, muinsuskaitseameti, tehnilise järelevalve ameti, maavalitsuse ja muude pädevate riigiametite seisukohta kinnistu suhtes küsisime meiegi.

Vastuseks saime soovituse lähtuda oma tegevuses kõikidest seadusaktidest. Samuti ei näinud muinsuskaitseamet vajadust võtta hoonet kaitse alla.

19. septembril 2011 esitas AS Saare Olerex Pärnu linnavalitsusele Riia maantee 116 kinnistule bensiinijaama hoone püstitamiseks ehitusloa taotluse ja ehitusprojekti.

Kuna ehitusprojekt ei vastanud kehtivatele õigusaktidele, sellel puudusid vastavate ametkondade ja võrguvaldajate nõusolekud ja arhitektuurne lahenduski polnud vastuvõetav, teavitati ligi kuu aega hiljem, 17. oktoobril taotluse esitajat puudustest. Samuti vajadusest väljastada kinnistu suhtes detailplaneeringut täpsustavad arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused. Me tagastasime projekti muudatuste tegemiseks. Seni ei ole planeerimisosakonnale uut projekti laekunud.

Arhitektuursed ja ehituslikud lisatingimused on need, millega linnavalitsus võib täpsustada tingimusi, mida detailplaneering ei sisalda. Ehk planeering on liiga üldsõnaline ja vajab täpsustamist.

Plekk ja plast keelatud

Juba eeloleval esmaspäeval linnavalitsuse istungile kinnitamiseks saadetud projekteerimistingimustega soovime, et alale kavandatava hoone arhitektuurne lahendus peab olema esinduslik ja kõrgetasemeline ning väärtustama kõnealust asukohta. Hoone peab olema maamärk eelkõige oma tavapärasest eristuva arhitektuurse käsitluse ja originaalsuse poolest.

Hoone fassaadilahendus peab olema samaväärse kvaliteediga kõigist peamistest vaatesuundadest. Ehitisel peab olema sissepääs raudteejaamapoolsest küljest ja see olgu lahendatud arhitektuurselt samaväärselt peasissepääsuga.

Hoones soovime näha ette selgelt piiritletud kohvikuala, kus tuleb tagada vähemalt 15 inimesele istumiskoht ja sobivas keskkonnas jookide ja/või suupistete tarbimise võimalus. Siseruumist (kohvikualalt) peab olema näha saabuv rong.

Hoone raudteepoolsel küljel peavad olema varikatus ja istepingid, et võimaldada reisirongi ootamist varju all. Teenindussissepääsud peavad olema varjatud arhitektuursete võtetega.

Fassaadilahenduses soovime näha väärikaid, piirkonna miljööga (Riia maantee äärne hoonestus) arvestavaid materjale (krohv, puit). Pleki ja plasti kasutamine ei ole lubatud (v.a firmasümboolika ja reklaampinnad).

Samuti soovime, et vajadusel oleks võimaldatud vastavate reisirongiliiklust kajastavate infostendide paigutamine tanklahoone külge ja selle lähedusse.

Põletatud maa strateegia

Riia maantee 116 puhul on suurim probleem see, et väärtusliku karakteriga hoonet soovitakse lammutada enne, kui on selge, mis selle asemele tuleb. Ettevõte on küll lubanud korduvalt teha meiega koostööd, aga siiani on see jäänud vaid sõnadeks ja lubadusteks pärnakatele.

Alates 2011. aasta maist, kui ettevõte esitas meile projekteerimistingimuste taotluse, oleme püüdnud leida lahendust, mis tagaks kinnistul olemasoleva hoone säilimise või tingimused kõrge kvaliteediga keskkonna loomiseks. Nende tingimuste hulgas on võimalus leida selline lahendus, mis säilitab senise hoone või vähemalt osa sellest.

Hoone lammutamisega kaob see väljavaade igaveseks. On sümptomaatiline, et paljudele arendajatele ja kinnistuomanikele meeldib asju lahendada pigem põletatud maa taktikaga, selle asemel et teha koostööd ja nuputada välja parim lahendus, suhtudes respektiga sellesse, mis on. Võime kindlalt öelda, et kõnealuses kohas on lahendusvariante väga palju.

Halduskohus otsustab

Käesoleva aasta 10. jaanuaril esitas AS Saare Olerex, nüüdseks AS Aqua Marina Pärnus Riia maantee 116 kinnistul asuvate hoonete restorani-kohviku ja katlamaja-abihoone täielikuks lammutamiseks ehitusloa taotlused ja lammutusprojekti.

Ehitusloa menetlusel arvestati alal kehtivat detailplaneeringut, mille kohaselt olemasolev reisijate raudteejaam on ette nähtud viia Papiniidu silla juurde, samuti puudub detailplaneeringus viide kinnistul paiknevate hoonete säilitamiskohustuse kohta. Edasise menetluse käigus ei tuvastanud planeerimisosakond esitatud ehituslubade ja ehitusprojekti menetlemisel vastuolusid kehtivate õigusaktidega. Ehitusloa taotlused olid esitatud nõuetekohaselt ja lammutusprojekt oli koostatud vastavalt nõuetele.

Planeerimisosakond on väljastanud lammutusloa omaniku soovi alusel ning kõikidest õigusaktidest lähtuvalt.

Kohalik omavalitsus ja planeerimisosakond võib ehitusloa väljastada või selle väljastamise tühistada vaid seaduses ettenähtud alustel. Hoone projekteerija Kuno Raude ettepanek tühistada planeerimisosakonna väljastatud ehitus/lammutusluba peab olema põhjendatud kaalutlusotsus. Praegu ei toeta kahjuks ükski tema kirjas toodud argument õiguslikult ehitusloa tühistamist ja tühistamise otsus võib linnale kaasa tuua kahjunõude kinnistuomanikult. Et ehitusloa täitmine on peatatud kohtumäärusega, saab loa tühistamise või selle kehtivuse jätkumise otsuse langetada nüüd vaid halduskohus.

Loa väljastamise otsuse tegi planeerimisosakond 19. jaanuaril, samal päeval tehti otsus teatavaks maavalitsusele ja Raeküla seltsile. Järgnevalt laekusid meile vaided nii seltsilt kui Kuno Raudelt.

2. veebruaril edastasime AS Aqua Marinale kirja, milles palusime nende seisukohta ehitusloa täitmise peatamise suhtes. Vastus nendelt laekus järgmisel päeval ja lisaseisukoht 6. veebruaril. Nendes kirjades ei nõustunud ettevõte ehitusloa peatamisega, viidates muu hulgas varalisele kahjule.

6. veebruaril käesoleval aastal esitas ettevõte lammutustööde teostamiseks nõuetekohase ehitise alustamise teatise. Lammutamise tähtajaks oli märgitud 8. veebruar. Juhtisime tähelepanu, et vastavalt kehtivale korrale võib lammutamist alustada kolm päeva pärast teatise esitamist.

Päev hiljem, 7. veebruaril toimus vaide esitanud isikute ärakuulamine, kus kahjuks ei osalenud tankla rajamist sooviva ettevõtte AS Aqua Marina esindajad. Sama päeva õhtul esitasid MTÜ Õigustatud Ootus ja MTÜ Selts Raeküla kohtule ühiskaebuse raudteejaama hoone lammutamise tühistamise suhtes.

Kohus rahuldas esialgse õiguskaitse taotluse ja peatas kuni 15. veebruarini planeerimisosakonna 19.01.2012 otsuse raudteejaama hoone lammutamise kohta ning keelas ettevõttel 15. veebruarini alal igasugused lammutustööd.