Pärnumaa noorte arvates peaksid maagümnaasiumid jääma

EÕEL võttis nõuks teha sellised arutelud igas maakonnas, et koguda noorte arvamust kavandatava koolivõrgureformi kohta ja edastada see haridus- ja teadusministeeriumile.

Pärnumaa noorte liidu esimees Berit Vain rõhutas, et alljärgnevad arvamused kajastavad vaid Pärnumaa noorte mõtteid. Ametliku seisukoha kujundab liit kõigis maakondades õpilastelt kuuldud arvamuste alusel.

“Kõigepealt, kas te olete kuulnud, mis on koolivõrgureform?” küsis Vain alustuseks ja nägi valdavalt raputavaid päid. Seepeale astus ette Pärnu maavalitsuse haridus- ja kultuuritalituse juhataja Hede Martšenkov, kes asus näitama allapoole suunduvaid kõveraid maakonna gümnaasiumiealiste õpilaste arvu kohta ning tutvustas, mida on maakonnas koolivõrgu korrastamist silmas pidades juba tehtud.

Kas ja kuidas tuleb päästa maakoole, mida arvata põhikoolide ja gümnaasiumide lahutamisest, kuidas korraldaksite koolivõrgu ümber – need olid teemad, mille positiivsete ja negatiivsete külgede üle ümarlaudadesse jagatud noored arutlesid.

Negatiivsed küljed

Nii nagu igaühel on oma arvamus, tuli seekordki mõtteid seinast seina. Pärnu linnakoolide noored suutsid maakoolide eakaaslasi üllatada, kui kinnitasid, et nendegi arvates peaks maale jääma keskhariduse omandamise võimalus.

On noori, kes ei sobi õppima kombinaatkoolidesse, kus puudub ühtne hingamine ja üksteisest hoolimine. Pole mõistlik toota vaid halli massi, vaid on vaja neidki pisikesi loodusele lähedal asuvaid oaase, kus sirguksid erilised, omapäraga inimesed.

Puuduvad õpilaskodud, kus maalaps saaks koolipäevadel olla: uues keskkonnas tuleb tal kõigega ümber harjuda.

Avaldati kartust, et kui maalt gümnaasiumiosa kaob, panevad linnas tööl käivad vanemad oma lapsed juba põhikoolist alates linnakooli.

Selle tagajärjel kustub maapiirkondades viimanegi elusäde, mida maakoolid on hoidnud. Põhikooliealistel kaob eeskuju ja aina väheneb võimalus, et noored tuleksid oma valda tagasi.

Positiivsed küljed

Teisalt leiti, et põhikooli ja gümnaasiumi teineteisest lahutamine ja gümnaasiumide Pärnu linna koondamine võib hoopiski tugevdada maal põhikoole, sest siis kaob vanemail kartus, et nad peavad juba põhikooli ajal oma lapse linna parimasse gümnaasiumisse panema.

Suurte gümnaasiumide loomisel ei teki olukorda, kus “oma kooli õpilane” pääseb gümnaasiumi lihtsamini, kuna on harjunud sealse õpitaseme ja keskkonnaga.

Positiivse küljena märkisid noored, et nad saavad siis valida rohkemate õppesuundade ja valikainete vahel, milleks väikeses maakoolis on võimalused ahtamad.

Haridustase gümnaasiumides ühtsustub ja põhikoolid muutuvad tugevamaks, kuna vähese pearahastusega gümnaasiumid ei võta nende raha ülalpidamiseks endale.

Metsapoole põhikoolis õppiv neidis tunnistas, et tema kindel valik on minna edasi õppima kodulähedasse Häädemeeste keskkooli, sest mitmekümne kilomeetri kaugusele Pärnu linna gümnaasiumisse astumiseks puuduvad rahalised võimalused. Kurvaks see teda ei tee, sest ta on kodukoha kooliga rahul.

Häädemeeste keskkooli 10. klassis õppiv Teele Kirimägi rääkis, et käis sisseastumiskatsetel Pärnuski, kuid määravaks sai siiski kaugus. “Ma elan Pärnust 60 kilomeetri kaugusel. Iga päev bussiga käia – seda ei kujuta ette,” nentis ta. Kirimägigi kinnitas, et jääb oma kooliga rahule.

Tunnustus maanoortele

Noortega kaasas olnud Häädemeeste keskkooli huvijuht Aire Kallas-Maddison, kes ühtlasi on Pärnumaa huvijuhtide nõukoja esinaine, sõnas, et huvijuhtide nõukoda on võtnud nõuks jagada tänavuse kevadballi raames tunnustust aktiivsetele maanoortele.

“Me oleks võinud selle traditsiooniga ammu alustada, aga ei märganud. Niikaua kui veel on maal noori ja Eesti ei ole täiesti linnastunud, üritame näidata, et maal leidub aktiivseid noori, keda me hindame ja kelle pärast tunneme kahju, kui nad lähevad ära meie juurest,” tähendas ta.

Pärnumaa noorte mõtted

* Maakoolid võiksid alles jääda ja haridussüsteem võiks ette näha, et laps peab põhihariduse omandama kodukoha koolis. See tekitab olukorra, kus vanemad ei saa lapsi linna koolidesse tuua ja nii jääb maakoolidesse rohkem õpilasi.

* Maakoole ei peaks sulgema, kui õpetajatel oleks nii linnas kui maal võrdväärne palk ja kõikides koolides ühtmoodi kvaliteetsed õpitingimused.

* Teatud piirkonna peale võiks olla vabaaja/noortekeskus, mis pakuks nii noortele kui vanematele inimestele huvitegevust. See arendaks piirkonna elu ja aitaks sealseid tegemisi aktiviseerida.

* Maakoolidele tuleb rohkem reklaami teha ja nende mainet tõsta.

* Maakoolides peab olema samuti kolm õppesuunda ning rohkelt valikkursusi. See hoiab noori maal ja gümnaasiumid ei tühjene.

* Bussiliikluse parandamine aitab kaasa naabervaldade vahelisele suhtlusele ja tugevdab koolivõrgustikku.

* Maakondades tuleks huvitegevust suurendada, et tekitada sealsetel elanikel soov maale elama jääda ja noortel hiljem pere kodukohas luua ja töö otsida.

* Igas piirkonnas peaks olema karjäärinõustaja, kes aitab kohalikel noortel võimalikult head valikud teha.

* Maagümnaasiumid on vallaelu keskus ja nende kadumisel hääbub vallaelu veel rohkem.

* Pigem on positiivne, kui linnas on põhikool, gümnaasium eraldi.

* Maapiirkonda jääb rohkem noori, kui seal on keskkoolid.

* Hiidklassid, mis võivad tekkida suurte gümnaasiumide loomisel.

* Soov mitte kolida kodunt ära gümnaasiumi ajal.

Andmed: Pärnumaa noorte liit