Bussiliinide reform hõõgub nagu tuli tuha all

Ligi 60 elanikuga Jäärjat nimetab maakonna sotsiaalse taristu teemaplaneering maismaasaareks, sealt on kahe suurema linna, eestlaste Kilingi-Nõmme ja lätlaste Mazsalacani võrdne maa: paarkümmend kilomeetrit. Ühistranspordi osas toob nimetatud planeering maakonnas erandolukorras olevatena välja üheksa kanti, rahvusvahelise riigitee äärde jääv Jäärja on üks neist. Sellepärast, et viimane Pärnu–Kilingi-Nõmme–Valmiera buss sõitis siit läbi siis, kui ühisraha oli Nõukogude rubla.

“Oleme harjunud ja siin pole ju inimesigi enam,” ütleb oma “mersuga” kelgutav Elvi Juht liinibussiliikluse taasavamise vajaduse kohta. “Paljudel on oma auto, käime Kilingi-Nõmmes või Mõisakülas, vald teeb korra nädalas oma bussiga meile poesõidu ja koolilaste buss käib ka.”

Aga jutukaaslane nagu paar penisonipõlve pidavat habetunud külameestki, keda mõisa juures trehvame, ei eita, et liinibussiga saaks tihemini vallakeskusesse, kus on apteek, arst, rahaautomaat, poed.

Küsitav ümberkorraldus

Kuigi Pärnu maavalitsus ja Saarde vald on käinud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile aastaid kanna peale, et antaks luba ja raha pikendada maabussiliini vallakeskusest Kilingi-Nõmmest Jäärjani ja sealt veel riigipiiriäärsema Kiisani, on jäädud hüüdjaks hääleks kõrbes. Arengustrateegia “Pärnumaa 2030+” muutub muinasjutuks, kui reformilippu kõrgel hoidvas riigis tabab ümberkorralduste tuhin gümnaasiumide kõrval maabussiliiklust.

Ühissõidukiliikluse jalgadelt pea peale pööramise järel hakkab maavalitsuse asemel tädi Maaliga tegelema maanteeamet, mille piirkondlike kontorite juurde luuakse ühistranspordi osakonnad.

“Tundub küll mõistliku soovina, et majandus- ja kommunikatsiooniministeerium ja tema valitsemisala asutusel maanteeametil, millele seadusega on pandud tervikuna riigis ühitsranspordi korraldamise ülesanne, oleks õigus ja kohustus vastavaid protsesse rohujuure tasandini juhtida, mõjutada ja vastutada,” leiab ministeeriumi teede- ja raudteeosakonna juhataja Ain Tatter.

Maakonna bussiliikluse korraldaja ülesannetega soovide kandiku kannaks maanteeameti ette ühistranspordiseaduse kavandatav muudatus.

Üle maakonna piiri

Kõnealune muudatus ei ole ühe korra üritus, vaid maaelu tulevikku mõjutav ümberkorraldus. Pealinnast vaadates on praeguse süsteemi miinus see, et iga maavalitsus mõtleb ja korraldab ühistransporti eelkõige oma piirides ja ühendus naabritega ei ole riigi toetuseurodele mõeldes tõhus.

Pärnu maavalitsuse transpordinõunik Avo Rahu sellise arusaamaga ei nõustu. Eelkõige sellepärast, et maavalitsuse tellitavale ja riigilt toetust saavale 77 maakonnaliinile lisandub seitse kaugliini, mis on piiriülesed, lähtuvad piirkonna elanike vajadustest ja asendavad kopsakat tulu jahtivaid kommertsliine.

Näiteks Vändra–Järvakandi–Tallinna liin, mis annab Vändra ja Kaisma kandi rahvale võimaluse sõita liinibussiga pealinna, või Pärnu–Vändra–Viljandi–Tartu, mida maakonna kirdeots vajas nagu hapnikku, et pääseda kord päevas ülikoolilinna ja tagasi. Kõnealused mitut maakonda läbivad liinid on avatud seadusi järgides ja majandusministeeriumi põhimõtteid sõitjate huvides ümber kõneldes.

“Pärnu–Tartu liini Vändra kaudu taheti hoopis ära kaotada, aga maavalitsus lahendas olukorra riigihankega, nüüd, pärast kolmeaastast lepingukohast teenindamist on maanteeameti ettepanek, et inimesed sõidaksid Viljandisse ja istuksid seal Tartu bussile,” seletab maakonna bussiliiklust nagu oma viit sõrme tundev Rahu. “Aga öelge mulle, kuidas istub Viljandis ümber näiteks pime, parimal juhul juhtkoeraga laps, kellele Tartus tullakse pimedate koolist bussi vastu? Kes talle Viljandisse vastu tuleks?”

Rohkem kui vajalikud

Pärnu maavalitsuse tellimusel sõidavad bussid Pärnust ka Jõgevale, Rakverre, Vigalasse, Järvakanti ja Lihulasse. Maavalitsused on saanud omavahel kokkuleppele ja pileti hind on sõitjatele taskukohane. Nimetatud kaugliinid jääksid maanteeameti regioonide puhulgi piiriülesteks.

“Maakonna piire ületavaid avalikke liine on seni keerukas olnud korraldada, kuna see eeldab nii naabermaakondade kui sageli omavalitsuste vahelisi erikokkuleppeid. Sealhulgas küsimuses, kes on seaduse mõistes pädev asutus tellijana ja millises mahus toimub finantseerimine kokkuleppe osapoolte vahel,” põhjendab Tatter muudatuste vajalikkust. Tema arvates oleks regionaalse korralduse üks positiivseid külgi see, et on võimalik välja tulla konkreetse maakonna piiridest ja käsitleda ühistranspordikorraldust, lähtudes inimeste sõiduvajadusest maakonnaüleselt.

“Vaadates kaardile, on ilmselge, et näiteks Põlva maakonna rahvas käib tööl Tartus või Rapla maakonna rahvas Tallinnas. Sellise, sihtkohtade vahelise bussiliini käivitamine oleks kesksel asutusel ehk maanteeametil oluliselt lihtsam korraldada, seda vajaduseta kellegagi vaielda, kokkuleppeid nõuda,” selgitab Tatter. Lisades, et ministeerium ei soovi laskuda diskussiooni, kas või kui mõistlikult on praegu korraldatud ühistransport Pärnu või mujal maakonnas.

Puust ja punaseks

Ühe mütsi alla viimist vajab ühistransport riigis tõepoolest, sest praegu tundub, et vasak käsi ei tea, mida parem teeb, ja jalad astuvad, nagu jumal juhatab. Niisiis: majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ülesanne on ühistranspordi üleriigiline korraldamine, arengukavade koostamine, transpordiuuringud, ühistranspordiseaduse alusel väljaantavate rakendusaktide ettevalmistamine.

Ministeeriumi valitsemisalasse kuuluva maanteeameti ülesanded peale ühistranspordi üleriigilise korraldamise (kaugliinide sõiduplaanide läbivaatamine ja kinnitamine) on maakonnasisesel sõitjateveol liinikilomeetri tariifi kooskõlastamine, ametiasutuste nõustamine bussiliikluse avaliku teenindamise lepingu koostamisel, rakendamisel ja liinivõrgu kujundamisel, järelevalve lepingute üle, kus teenindamise kohustuse eest makstakse riiklikku toetust.

Riigi rahakotist eraldab Juhan Partsi juhitav ministeerium paraja portsu maanteeametile, mis omakorda jaotab eurosid maavalitsustele. Siseministeerium saab määrata ametikohti ja ilmselt pigistab palgafondiga maavalitsuste võimalusi.

Siseministeeriumi valitsemisalas olevad maavalitsused kavandavad ja korraldavad ühistransporti vahetult, kohapeal: kujundavad maakondlikku liinivõrku, teevad riigihankeid vedajate leidmiseks avaliku liinivõrgu teenindamisel, sõlmivad lepinguid ja teostavad järelevalvet lepingute täitmise üle.

Nüüd, kui ühistranspordi korraldamine riigis on puust ja punaseks ette tehtud nagu Tootsi maakera, mainigem, et kohapeal tegeleb maabusside, Kihnu lennuki- ja Kihnu ja Manija laevaühendusega transpordinõunik, kellel koduriigis on 45 kolleegi. Maanteeametil on neli regiooni (Põhja, Lõuna, Ida ja Lääne), mille regionaalsetesse ühistranspordi osakondadesse on ette nähtud 41 ametikohta. Nende täitmiseks värvatakse ilmselt maavalitsustest kohalikke olusid tundvaid pädevaid ametnikke.

Raha määrav roll

Riigi suurimas ja hõreasustatud maakonnas toimetab avaliku teenindamise lepingu alusel 2018. aasta lõpuni neli vedajafirmat: OÜ Vändra Karu, AS MTG, OÜ M.K.Reis-X ja AS Mulgi Reisid.

Maakonnabussidel on kõrgeim pileti hind kaks eurot ja 50 senti, Pärnust on piiriküladeni igasse ilmakaarde keskeltläbi 70–80 kilomeetrit ja busside aastane veomaht 4,3 miljonit liinikilomeetrit. Vähemalt mõnel päeval nädalas jõuab liinibuss enamikku küladest. Mõnda, näiteks Tabriasse, pühapäevaõhtuti vaid siis, kui sealt on bussifirmale telefonitsi keegi oma sõidusoovist teatanud.

Alanud aastaks taotles maavalitsus maabussiliikluse parendamiseks riigieelarvest sihtotstarbelist toetust 3 741 000 eurot, praegune miinus on 274 000 eurot.

“Põhiargument on see, et liinivedude mahtu ei tohi suurendada, samuti on meile ette heidetud, et maavalitsuse käigushoitavad kaugliinid on kulukad,” märgib transpordinõunik. “Aga meil on vaja liinivedude mahtu suurendada, sest elu ei seisa paigal, näiteks rongipeatuse kaotamisega Kõnnu raudteejaamas tekkis vajadus Vändra–Kaisma liini pikendada ja sõita Vändrast Viluverre rongi vastu vähemalt reedeti ja pühapäeviti. Audru keskkooliosa kaotamisega on vaja pikendada Pärnu–Liu liini, Tootsi on tarvis lisasissesõite turbatööstuse kaotamise tõttu, sest koondatud käivad tööle väljapoole asulat.”

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile saadetud kirjas palub maavalitsus arvestada tegelike arenguprotsessidega (koolide ja gümnaasiumide reform, ettevõtete ja elamuehituse koondumine keskuste ümbrusesse) ja tunnistada tõde, et veomahu suurendamine on kodanike huvides.

Omavalitsuste liidu sõna

“Maakonnaliini põhiülesanne on ühendada vallakeskused maakonnakeskuste või mõne muu suurema tõmbekeskusega,” kinnitab ministeeriumiametnik Tatter. “Seega, selliseid Jäärjaid on teisigi ja ka siin võib ühistranspordi ühtne korraldamine pigem aidata parandada elanike teenindamist, kui keskne asutus koordineerib ja lahendab probleemi üle-eestilist tervikpilti omades.”

Pärnumaa omavalitsuste liidu ühistranspordi komisjoni esimees, Are vallavanem Lauri Luur ütleb, et maakonnasisese bussiliikluse senisest parem korraldamine on komisjonis olnud viimased kolm kuud pidevalt päevakorral, järgmisele arupidamisele plaanitakse kaasata Pärnu linna ja linnaümbruse omavalitsused ja arutada muu hulgas piletisüsteemi ühtlustamist sõitjate, peamiselt töölkäijate mugavust silmas pidades.

“Tahame maakonnas maabussiliiklusega ise tegelda, et ka meie Tabria-sugustest küladest pääseksid inimesed välja,” kinnitab Luur.

“Praegu pole rahul ükski osapool – ei korraldajad, sõitjad ega vedajad, nii et see jutt, et olukord on väga hea ja midagi muuta pole vaja, ei ole asjakohane,” leiab Tatter, kelle sõnutsi reformijad ei ole kordagi esile tõstnud vajadust “külapeatusi kaotada”.

Nii hõõgubki maabussiliikluse reform nagu tuli tuha all, kuni ühistranspordiseaduse võimalik muudatus sellele hagu annab.

BUSSILIIKLUS PÄRNUMAAL

* Maakonnaliine teenindab neli vedajat: OÜ Vändra Karu (diagonaalliinid Vändra-Ikla), AS MTG (linnaümbruse liinid), OÜ M.K.Reis-X (lõunasuunalised liinid) ja AS Mulgi Reisid (põhjasuunalised liinid).

* Avaliku teenindamise leping maakonnaliinide teenindajatega on sõlmitud 1. jaanuarist 2009 kuni 31. detsembrini 2018.

* Aastane veomaht on 4,3 miljonit liinikilomeetrit, aastas kasutab maakonnaliine 3,1 miljonit sõitjat.

* Maavalitsus tellib 77 maakonnaliini ja seitset maakonna piire ületavat kaugliini.

* Riigieelarvest on eraldatud 2012. aastaks 3 741 000 eurot, vajadustekohaseks liinide muutmiseks jääb puudu 274 000 eurot.

Andmed: Pärnu maavalitsus