Pärnumaa naiste ühenduste ümarlauas osalejad tundsid veebruarikogunemisel muret jõekallaste võimaliku täisehitamise üle, sest arendajate surve Pärnu jõe kallastele on suurenenud.
Naisteühendused nõuavad vaba vaadet Pärnu jõele
18. veebruar 2012, 08:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seepärast soovitavad ümarlauda kogunenud teha poliitiline otsus, et Pärnu jõe äärde tekiks avalik ruum ja avataks vaated looduslikule veekogule. Pärnu linnavolikogule tehakse ettepanek tühistada oma otsusega detailplaneeringud, mis ei ole kooskõlas avaliku huviga ja suunata need arendajatele tagasi uute tingimustega, mis viivad eesmärgile jõe äärde avaliku ruumi tekkimiseks ja avada linna vaatekoridorid jõele.
Sellekohase märgukirja andis volikogu ühenduste ümarlaua kokkukutsuja ja Pärnumaa naisteühenduste võrgustiku koordinaator, MTÜ Kodanikujulguse esinaine Astrid Hindriks neljapäeva õhtul üle Pärnu linnapeale ja volikogu esimehele.
“See võtaks ära pinged, et arendajad esitavad planeeringuid, mille järgi jõekallastele kerkivad tornelamute kvartalid,” mainis Hindriks. “Meie sõprusmaakonna pealinnas Drammenis läks jõe avamiseks 25 aastat ja selle alustamiseks tehti poliitiline kokkulepe,” lisas ta Norra näite.
Naisteühenduste arupidamisel osalejad leidsid, et Pärnus on jõgi kui väärtus ja veetee alaväärtustatud, kogu tähelepanu on koondunud ranna piirkonnale ja turismisektorile.
Tõdeti, et jõekallaste väljaehitamisel tuleb lähtuda looduslike võimaluste kasutamisest ja rajatisi planeerides vältida sellist jõevaate kinniehitamist, nagu seda on vanalinna poolt tulijatele rahvasuus Hiina müüriks kutsutav Pärnu Keskuse karphoone.
Pärnumaa naisteühenduste ümarlauas vastas küsimustele Pärnu linnavalitsuse muinsuskaitse peaspetsialist Liina Hansen, kes esindas Isamaa ja Res Publica Liidu Pärnu naisteklubi.