Kergu firma ehitas allveelaeva ümber käigusillad

Anu Villmann
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sellelt lainetavalt metallkarkassile ehitatud sillalt, mille Kergus paiknev osaühing Kvaliteetpõrand kattis termotöödeldud laudisega, hakkavad Lennusadama vesilennukite angaaride külastajad jalutama allveelaeva Lembit.
Sellelt lainetavalt metallkarkassile ehitatud sillalt, mille Kergus paiknev osaühing Kvaliteetpõrand kattis termotöödeldud laudisega, hakkavad Lennusadama vesilennukite angaaride külastajad jalutama allveelaeva Lembit. Foto: Mihkel Maripuu / Postimees

Kergus tegutsev osaühing Kvaliteetpõrand ehitas Tallinnas Lennusadamas vesilennukite angaaridesse allveelaeva Lembit ümber “lainetavad” käigusillad ja angaaride juurde uhke väliterrassi.

Osaühingu tegevjuht Mait Leiste ütles, et raudbetoonkoorikust vesilennukite angaaride külge 230ruutmeetrise väliterrassi ehitusele kulus kuu ja valmis sai see mullu detsembris.

Terrassi kattematerjaliks kasutati termotöödeldud saarepuust terrassilauda, mis töötluse järel näeb välja kui tume eksootilist päritolu puit. Samast termotöödeldud saarest on valmistatud istepingid ja haljastuskastidki. 100kohalise suvekohviku tarbeks kavandatud terrass on kahes tasapinnas, mida ühendab kaks treppi.

Uhked jalutussillad

Ühtlasi on Kergu firma tehtud angaaride sees ümber Eesti ainsa säilinud allveelaeva Lembit kõrguvad metallkonstruktsioonidel lainetavad käigusillad.

“Neile viie kuni 12 meetri kõrgustele sildadele ehitasime vineerist aluspõranda, paigaldasime põrandalaudise ning silla piiretele käsipuud. Samasuguse laudisega katsime sillale viivad metalltrepid,” kirjeldas Leiste.

Nii põrandalauad kui käsipuud on samuti valmistatud termotöödeldud puidust, kuid sedakorda tammest, mis termotöötluse järel omandanud põneva punakaspruuni tooni.

Iga päev puitpõrandaid, sealhulgas spordisaalide omi ehitavale-hooldavale Pärnumaa väikefirmale erines vesilennukite angaaridesse püstitatud käiguteede rajamine oluliselt oma senistest töödest. Põrandaehituse tegi keerukaks asjaolu, et tegu polnud tasapinnalise, vaid kaarjatele metallkonstruktsioonist sildadele paigaldatava põrandaga.

Nõnda tuli Pärnumaa meestel ehitada sillakatet õhus ehk kuni 12 meetri kõrgusel. “Omajagu vürtsi lisas tööle sildade laiuste ja kõrguste muutumine ehk lainetamine, aga usun, et tulemus oli seda vaeva väärt,” märkis Leiste.

Lennusadama turundusjuhi Triin Visnapuu sõnade kohaselt hakkab Lennusadama ekspositsioon nimega “Meretäis põnevust!” kujutama veealust, veepealset ja vee kohal asuvat maailma.

“See tähendab, et esimesel korrusel on külaline nii-öelda vee all: näeb ja saab katsuda asju, mis tavaolekuski on vee all. Sellel tasandil asuvad allveelaeva veealune osa, Maasilinna laeva vrakk, miinid ja muud eksponaadid,” tutvustas Visnapuu.

Ootab avamist

Veepealset maailma näeb külastaja käigusillalt, kus ehitis sümboliseerib mereäärset kaid või silda, mida pidi kõndides näeb laevu, meremärkide veepealseid osi ja millelt saab ronida ka Lembitule.

“Vee kohal asuvas maailmas on näha seda, mis tavaliselt jääb taevasse, ja seal on meie staar, vesilennuki Short 184 elusuuruses koopia,” sõnas Visnapuu.

Kvaliteetpõrandal on Kergus väike puutöökoda, kus valmistatakse mööblit, põrandaliiste, treppe ja muid puittooteid. Firma annab tööd kümnele inimesele.

Leiste sõnutsi oli vesilennukite angaaridesse rajatud terrassi ja käigusildade ehitus väikefirmale nii aja- kui rahamahukas töö, mistõttu osaühing võttis KredExi käendusel projekti teostamiseks käibelaenu. “Lisakapitali kaasamiseta oleksid meil tekkinud likviidsusprobleemid,” selgitas Leiste.

Kvaliteetpõranda tegemised pealinnas vesilennukite angaarides on ühel pool ja nüüd oodatakse huviga muuseumi valmimist, et näha oma kätetööd tervikkontseptsioonis.

Lennusadama täielikult taastatud vesilennukite angaaride piduliku avamise on Eesti meremuuseum kavandanud 11. mai õhtule.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles