Ärge laske ennast petta!

Tarbijakaitseamet uuris kauplustes, missugust teavet annavad müüjad ostjatele kaebuse esitamise aja ning muude võimaluste kohta. Selleks tehti 366 kontrollostu, millest 173 korral ehk pea poolel juhtudel oli kuuldud info osaliselt või täiesti vale.

Seega pole pool teenindajatest-kauplejatest kursis, et seadus annab tarbijale õiguse esitada puudusega toote kohta kaebust kahe aasta jooksul pärast ostu sooritamist. Siinjuures pole üldse oluline, kas asjale on antud garantii.

Levinud veana kasutasidki müüjad pretensiooni esitamise õiguse asemel “garantii” mõistet või väitsid, et kuna tootel pole garantiid, siis puuduse ilmnemisel ostja kaebust üldse esitada ei saagi.

Seadus küll ütleb, et ostja võib kaebust esitada kahe aasta jooksul pärast ostu sooritamist, aga hulk müüjatest väitis, et kaebust saab esitada 14 päeva või kuue kuu vältel. Mõni kostis isegi, et kaebuse esitamise õigus on vaid päev või paar.

“Teenindajate eksimused võivad olla tingitud nii halvast ettevalmistusest kui soovist vähendada ettevõtte kohustusi probleemide lahendamisel,” tõdes tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste.

Garantii ja pretensioon

Pretensiooni esitamise õiguse tähendust aitas selgitada tarbijakaitseameti tarbijapoliitika osakonna juhataja Hanna Turetski. Ta tõdes, et igaüks oskab küsida müüjalt, kui pikk on ostetud kauba garantiiaeg, kuid liiga vähe on teada, et olenemata kaupmehe pakutavast tagatisest, on igal ostjal õigus esitada puuduse ilmnemisel kauplejale kaebus koguni kahe aasta jooksul.

“Kaheaastane kaebuse ehk pretensiooni esitamise õigus on kirjas võlaõigusseaduses,” nimetas Turetski. “Seal on kirjas seegi, et puudusega kauba puhul saab tarbija nõuda toote parandamist või asendamist ja kui see pole võimalik, siis ostusumma tagasimaksmist.”

Tarbijakaitseametile on kurdetud, et kaupmehed üritavad katki läinud jalanõude kohta pretensiooni esitanud tarbijatele hüvitada vaid osa jalatsite väärtusest. Näiteks kui ekspertiisis selgub, et jalatsitel on tootmisviga, ent samal ajal on tarbija eksinud jalatsite hooldusel, rõhuvadki kaupmehed sellele, et jalanõude väärtus on alghinnaga võrreldes langenud, ja tahavad kompenseerida vaid jalanõude jääkväärtuse.

“Selleks aga kaupmehel õigust pole: tõestatud tootmisvea puhul on kaupmehel kohustus tarbijale kompenseerida kogu ostusumma,” rõhutas Turetski.

Pikk remont – raha tagasi

Mõnikord tuleb ette vaidlusi pikalt remonditavate toodetega. Kui kaupleja on puudusega toote remonti saatnud ja parandamisega läheb põhjendamatult kaua aega, on kliendil õigus müügilepingust taganeda ehk raha tagasi saada.

“Teada on juhtum, kui müüja võttis tarbijalt vastu tootmisdefektiga teleri ja lubas selle parandada,” rääkis Turetski. “Teler oli remondis mitu nädalat ja tarbija päringu peale, kui kaua veel aega võib kuluda, andis kaupmees vastuse, et oodata tuleb vähemalt kuu. Tarbija soovis seepeale lepingust taganeda, ent kaupmees polnud nõus raha tagasi maksma. Tegelikult oli tarbijal õigus, sest remondiga oli ületatud mõistlikku aega ja tarbijale tekitatud põhjendamatuid ebamugavusi.”

Levinud eksimus on seegi, et kaupmees võtab puudusega toote korduvalt parandusse. Korrektne oleks juhul, kui asja parandamine ei õnnestu, asendada toode või anda kliendile raha tagasi.

“Hiljuti oli juhtum, kui ostjal tuli oma uut mobiiltelefon korduvalt remontida lasta. Inimene küll soovis esimese remondi ebaõnnestumisel telefoni tagastada ja osturaha tagasi saada, kuid kaupmees sellega nõus polnud,” rääkis Turetski. “Konkreetsel juhul eiras kaupmees kliendi soovi täiesti põhjendamatult.”

Ainult esimesel korral, kui kaubal tootmisdefekt tuvastatakse, on müüjal õigus valida, mil viisil olukorda mõistlik lahendada on: kas parandada, asendada või maksta inimesele raha tagasi.

Kulud kannab müüja

Tihtipeale eksitakse kauba puuduste kõrvaldamisega seotud kulutuste korvamisel. Kui kaubal on tuvastatud tootmisdefekt, on kaupmees kohustatud tasuma kõik vea parandamisega seotud kulud, sealhulgas posti-, veo-, tööjõu- ja materjalikulu.

“Selle reegli vastu eksitakse sageli suurte kodumasinate puhul,” sõnas Turetski. “Näiteks kui äsja ostetud pesumasin lakkab töötamast, soovitab müüja selle tagastada poodi. Kui ostjal pole see võimalik, pakub kaupmees välja, et nende remondimees tuleb ise pesumasinale järele, kui tarbija maksab kinni transpordi. Seadusest tulenevalt on kaupmees kohustatud veokulu ise tasuma.”

KAITSKE ENNAST

* Kui kaubal või teenusel on ilmnenud puudus, võtke kaasa ostu tõendav dokument (tšekk või pangaväljavõte) ja pöörduge esmalt suuliselt kaupleja poole.

* Kui suulise kaebuse peale ei reageerita, esitage kaebus kirjalikult. Kaebusesse märkige oma nimi, kontaktandmed, kaubal või teenusel esinev puudus ja oma soovitav lahend. Lisage kaebusele ostutšeki või pangaväljavõtte koopia.

* Teil on esmalt õigus nõuda asja tasuta parandamist või asendamist. Kui see pole võimalik või parandamine ebaõnnestub, saab nõuda ostuhinna alandamist või kogu ostusumma tagastamist.

* Kaupleja peab kaebusele vastama kirjalikult 15 päeva jooksul.

* Kui vastust ei tule, pood keeldub kaebust lahendamast või lahendus ei vasta teie ootustele, võite pöörduda tarbijakaitseameti poole.

* Näpunäited, kuidas esitada kaebust, leiab www.tarbijakaitseamet.ee või nõuandetelefonilt 1330.

Allikas: tarbijakaitseamet