Pärnu muuseumi hoone avamine 23. veebruaril muutus pärast direktor Aldur Vungi sõnavõttu ajaloo vigade paranduseks, kui direktor rõhutas tõika, et just Pärnu oli linn, kus esimest korda kuulutati riigi iseseisvust.
Muuseum avanes Eesti sünnipäeval
“Veebruar 1918 oli 20. sajandi kõige lühem kuu, kui kehtima hakkas uus kalender ja 1. veebruarist sai kohe 14. veebruar,” tuletas muuseumi direktor meelde. “Kohe järgmisel päeval, 15. veebruaril räägiti Eesti Vabariigi enesemääramise õiguse väljakuulutamisest ning 20. veebruariks oli neli eestimeelset roodu teinud Pärnus platsi võõrvägedest puhtaks ja võtnud Krasnojarski polgu sõdureilt suurema osa relvi. See tegigi võimalikuks 23. veebruaril Endla teatri rõdult “Manifesti Eestimaa rahvastele” ettelugemise.”
Vunk kutsus üles seda ajaloolist fakti vähemalt Pärnus mitte unustama ja heiskama edaspidi riigilipud Pärnus juba 23. veebruaril ja 24ndalgi, kui me seda riikliku püha tähistamisena niikuinii teeme.
“Pärnu tütarlaste gümnaasiumi 12 õpilast valmistasid sinimustvalged lindikesed, mis tol päeval jagati rahvale ja mida kandsid Eesti iseseisvuse juures seisnud sõdurid,” rääkis Vunk, öeldes, et paslik oleks meilgi selle sündmuse tähistamiseks kanda iga aasta 23. veebruaril rinnas trikoloorilindikest.
Muuseumi avamisel võtsid samuti sõna Pärnu maavanem Andres Metsoja ning abilinnapea Romek Kosenkranius. Kohal oli riigikogu liige Trivimi Velliste ja mitukümmend Pärnu avaliku elu tegelast.
Kuigi Pärnu muuseumi uues kodus ei olnud veel jõutud üles panna ajaloo püsiekspositsiooni, on huvilistel sinna asja ometi, sest avatud on Liina Siibi audiovisuaalne feministlik näitus “Naine võtab vähe ruumi”, mis paradoksaalsel kombel hõivab muuseumimajas terve kolmanda korruse.
Näitus on avatud 10. juunini.