1993. aastal alustanud nõustamiskabinetti juhib selle algusaegadest peale naiste- ja lastekliiniku juhataja, naistearst Kadri-Liina Vahula. Peale naistearstide nõustavad noori ämmaemandad ja psühholoog.

Noorte nõustamiskabinette hakati Eestis looma 1990. aastatel Eesti pereplaneerimise liidu eestvedamisel. Idee saadi Rootsist, kus sellises vormis oli noortega tegeldud aastaid.

“Eestis oli tol ajal neiude abortide arvukus väga kõrge ja nõustamiskabinettide üks eesmärke oli rasestumisvastaste vahendite propageerimine,” meenutas Vahula nõuandla algusaegu. “Kabinetid pidid võimalusel asuma suurtest haiglatest eraldi, tagamaks noortele privaatse õhkkonna, et nad tunneksid end teretulnuna ega peaks pikas järjekorras ootama.”

Praegu on noortekabinetid pea kõigis Eesti suuremates linnades. Meditsiiniliste tegevuste eest tasub haigekassa, psühholoogilist nõustamist rahastab Pärnus linnavalitsus. Kuni 25aastastele klientidele on kõik teenused noortekabinetis tasuta.

Spetsialistid annavad nõu

Noortekabineti naistearste külastavad nii 16-19aastased koolitüdrukud kui juba täiskasvanud noored naised. Soovitakse infot suguhaiguste vältimise kohta, koostöös arstidega püütakse leida sobivad rasestumisvastased vahendid, lahendada võimalikke terviseprobleeme. Kabinetis saab end testida seksuaalsel teel levivate haiguste suhtes.

Kadri-Liina Vahula sõnade kohaselt on kabinetti külastavad noored üsna terved ja suguhaigusi sageli diagnoosida ei tule. Samuti on paranenud noorte teadlikkus raseduse planeerimise osas: rasestumisvastaste vahendite kasutamine on üsna populaarne. Arsti jutu järgi teab tänapäeval igaüks, mis on kondoom, kuid püsisuhte puhul eelistab enamik pille ja noored pole siinkohal erand.

Ometi oli kuni 25aastaste noorte naiste abortide arv Pärnumaal 2010. aastal suurem Eesti keskmisest ning noortekabineti ämmaemandad ja naistearstid kutsuvad üles kõiki intiimelu alustavaid noori julgelt nende poole pöörduma, et sobiv rasestumisvastane meetod leida.

Oluliselt on muutunud noorte suhtumine seksuaalsusega seotud teemadesse. Nõustamiskabineti töötajad peavad Pärnu koolide õpilastele sellealaseid loenguid ja näitavad videofilme.

“Sageli leiavad noored iseseisvalt infot internetist või saavad seda sõpradelt, kuid kohati on info pinnapealne, noored on aktiivsed küsima ja probleemidele koos spetsialistiga lahendusi otsima,” tunnustas Vahula noorte julgust nõu küsida.

Noored küpsevad varakult

Maailmas on valdavalt mehe-naise vahelised seksuaalsuhted lubatud alates 16. eluaastast, mõnes riigis alates 18. eluaastast. Vahula väitel on see vanusepiirang Eestis maailma üks madalamaid: karistatav on seksuaalsuhe alla 14aastasega.

“Eestis oli arutelu võimaliku seadusemuudatuse üle, kas meilgi peaks seda piiri kõrgemale nihutama,” kommenteeris Vahula. “Paljud huvigrupid olid muudatuse poolt, kuid vastu seisid noored ise, sellepärast jäi, nagu on.”

Arsti väitel ei tähenda seaduses kirjas seisev number kaugeltki seda, et kõik 14aastased ülepeakaela suhetesse viskuksid. “Noored lihtsalt küpsevad tänapäeval varem ja uuringud näitavad, et seksuaalsuhteidki alustatakse nooremas eas,” tähendas Vahula ja lisas, et emotsionaalne ja sotsiaalne küpsus saabuvad siiski tunduvalt hiljem kui füüsiline suurekssaamine 14-15aastaselt. Seetõttu tuleks noortele teadmiste jagamist ja õigete hoiakute kujundamist alustada õige varakult, 10-12aastaselt.

“Minule siiski tundub, et noored ei kiirusta intiimsuhetesse astumisega – see pole nende jaoks tabu, kuid soovitakse, et suhted põhineksid tunnetel ja sõprusel, juhusuhted noortekabineti külastajate hulgas ei domineeri,” ei näe arst põhjust noorte suunas manitsevalt näppu viibutada.

Usaldus vanematega

Enamik hingemuresid räägitakse noortekabinetis psühholoogile, aga taskurätikarp seisab ka naistearstide lauanurgal.

“Varakult küpsemine toob kaasa mitmesuguseid psühholoogilisi probleeme, seotud ühelt poolt ühiskonna surve ja suure õpikoormusega, teisalt paarisuhetega, nende purunemisega, mida noorukid raskelt üle elavad,” teadis Vahula oma töökogemustest.

Tülisid ja usalduse proovilepanekut tuleb ette noorte ja nende vanemate vahel, kes ei suuda alati aktsepteerida laste varasemat küpsemist.

Usaldust ema ja tütre suhetes nõuab näiteks HPV-viiruse vastane vaktsineerimine, mis kaitseb sugulisel teel levivast viirusest areneva emakakaelavähi vastu. Vaktsiin on kallis ja süstid soovitatakse teha enne seksuaalelu alustamist.

“Vanemad reeglina siiski muretsevad ja soovivad lapsi kaitsta. Sageli tulebki vanemaid nõustada ühe või teise meetodi või raviviisi vajalikkuse osas noortele,” rääkis arst ja lisas, et põhjust ja tagajärge ei maksa segamini ajada. Rasestumisvastaste pillide väljakirjutamine või HPV-vastane vaktsineerimine pole noorte halvale teele meelitamise trikk või seksuaalse lodevuse propageerimine.

“HPV-viiruse võib saada oma elu ainsalt armastuselt, aga tõenäoliselt on noortel elus rohkem kui üks partner ja vaktsineerimine kaitseb üliohtliku haiguse vastu,” väitis Vahula.

Pereprobleemid noorte elus

Päris valusate muredega noorte elus puutub kokku psühholoog Aive Hirs.

“Lastel on raske, sest vanematel on raske ja nende probleemid mõjutavad tugevalt lapsi,” näeb Hirs nii oma noortekabineti nõustajatöös kui koolipsühholoogi ametis. “Lapsed võtavad tihti pereprobleemid enda kanda.”

Hirsil on tulnud nõustada noori, kes alustavad pärast kooli lõpetamist oma elu, aga neil pole pere või sõprade toetust ega ühtegi täiskasvanud tugiisikut kõrval. Vahel pole peresuhted toiminud juba kooliajal, vahel on sõbrad pärast kooli lõpetamist laiali lennanud ja noor inimene oma muredega päris üksi jäänud.

“Tajun, et paljud pered on lõhenenud: täna on ema-isa, homme pole, ülehomme võib olla uus isa,” teadis Hirs noorte muresid. “Mõnikord on mõlemal vanemal uus pere ja noor tunneb end hüljatuna, ta ei kuulu justkui enam kuskile.”

Samuti peegeldavad noored psühholoogi sõnade järgi tugevasti kogu tänapäeva ühiskonna muutlikkust ja ebastabiilsust. Igaüks ei jaksa tempoga kaasa minna, vähem paindlikud võivad jääda haigeks: tekivad ärevushäired, ei saa süüa ja magada, mis võib omakorda viia tajuhäirete ja paanikahoogudeni.

“Ennasthävitavat käitumist on noortel juurde tulnud: suitsiidimõtted, enese lõikumine ja põletamine, et hingevalule füüsilise valu kaudu leevendust leida,” tõi Hirs näite. “Mina psühholoogina saan inimest suunata probleeme natuke teisest suunast vaatama, näidata teisi võimalusi. Raskematel juhtudel olen kliente psühhiaatri juurde saatnud.”

Vigadest õpitakse

Pilvitult ei pruugi kulgeda noorte esimesed kiindumused ja suhted. Hirsi jutu järgi pole sugugi ime, kui intiimsuhteid luuakse juba 13-14aastaselt. Enamasti otsivad verinoored tüdrukud suhtest pigem lähedust ja hingelist tuge, millest oma peres on vajaka jäänud, poisse aga huvitab rohkem suhte füüsiline pool.

Vanemad võivad šokeeritud olla, paraku ei aita rääkimine ja keelamine, kui noored on teineteist leidnud. Üritades armunuid lahutada, võib see tundeid hoopis kuumemaks kütta.

Keskkoolis luuakse psühholoogi ütlust mööda suhteid vähem. Siiski tulevat ette, et neiu jääb rasedaks ja sünnitab, vanemate toel aga saadakse pereelu ja kooliga kenasti hakkama.

Veel on Hirs kogenud, et paljusid tüdrukuid tõmbab pahade poiste poole, kel kiired autod, uljad maneerid ja palju austajannasid ümberringi.

“Tüdrukud ei lase end häirida poisi susserdamistest ja teenitud karistustest, nad ootavad ja igatsevad, kui poiss pool aastat vangis istub, mõtlevad talle “kuu selga”,” rääkis Hirs tüüpilisest käitumismustrist.

Nõu küsima juhtub neidki tüdrukuid, kes pidudel mäluauku jõudnud. Ärgates pole mingit aimu, mis vahepeal nendega toimunud on, tekib hirm, et võib-olla on neiut vahepeal ära kasutatud.

Kuidas peaksid aga käituma vanemad, kelle meelest nende lapsed liiga vara ülepeakaela täiskasvanuellu sukelduvad ja papa-mamma keelde kuuldagi ei taha?

Ultimaatumi “kui sa mu sõna ei kuula, mine minema ja ära tagasi tule” esitamine on suur viga, enamasti pole noorel inimesel kuskile minna ja nii võetakse lapselt üldse võimalus ja soov koju tulla.

“Me ei saa keelata lastel vigu teha, vähe on ju neid, kes teiste vigadest õpivad,” arvas Hirs. “Noori peaks rohkem usaldama, et häid suhteid hoida. Kui me vanemana näeme, et lapse valikud ei vii kuskile, peame talle andma võimaluse ise sellele järeldusele jõuda. Jõuga pressimine stiilis “meie teame paremini, mis sulle hea on” ei tööta,” tõdes psühholoog.

 


Kadri-Liina Vahula, naistearst:

“Varakult küpsemine toob kaasa mitmesuguseid psühholoogilisi probleeme, seotud ühelt poolt ühiskonna surve ja suure õpikoormusega, teisalt paarisuhetega, nende purunemisega, mida noorukid raskelt üle elavad.”