Pärnumaa ainsal võlanõustajal on käed tööd täis

Karin Klaus
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võlanõustaja Terje Lääts võttis eile Pärnus vastu kümmekond klienti.
Võlanõustaja Terje Lääts võttis eile Pärnus vastu kümmekond klienti. Foto: Urmas Luik

Pärnumaal on võlgadega hädas sajad inimesed, linnas aga puudub võlanõustaja ametikoht ja abi saavad vaid töötud hädasolijad.

Tallinnas töötav võlanõustaja Terje Lääts võtab Pärnus kliente vastu paar–kolm korda kuus, tavaliselt on tema vastuvõtule registreerunud kümmekond inimest. Läätse ülesanne on anda nõu töötukassa klientidele, kellele see teenus on tasuta.

“Asjad on hullemaks läinud,” ütles Lääts, kel eile täitus kuues aasta võlanõustaja ametis. “Algul tuli tegelda rohkem väiksemate maksmata telefoniarvete ja võlgadega, praegu on paljud kimpus pankade ja eluaseme suurte laenukohustustega.”

Lääts on arvukalt näinud Bigbanki nutvaid kliente, kes “Käes on laenuaeg” telereklaamide õnge läinuna laenanud aastaid tagasi 50 000 krooni, selle nüüdseks kuidagi ära maksnud, aga hädas niisama suure protsendisummaga, mida pank nõuab.

Laen kui lumepall

Läätse esimene nõuanne mis tahes võla maksmisega kimpu jäänud inimesele on mitte mingil juhul laenu kustutamiseks uut laenu võtta.

“Mul pole ühtegi klienti, kel oleks vaid üks võlg,” kinnitas nõustaja. “Ühe laenu kustutamiseks võetud teine laen tekitab kiiresti lumepalliefekti. Paljud kasutavad uut laenu pangale maksmiseks, aga see lõpeb varem või hiljem krahhiga. Pank küll näeb, kust raha tuleb, aga neid see ei huvita, pangale on oluline oma kuumakse kätte saada.”

Teiseks soovitab Lääts olukorda lahendama asuda kohe, kui probleemid tekkima hakkavad. Panka tuleb minna niipea, kui koondamisteade käes või palgakärpimine teada, sest üldjuhul rahaprobleem iseenesest üle ei lähe.

“Üldiselt tullakse vastu, võimaldatakse näiteks maksepuhkust ja aasta–kaks on võimalik hakkama saada, kui oled ise aktiivne ja räägid pangale ausalt ära, mis sotsiaalsed probleemid on tekkinud,” soovitas Lääts pangauksest sisse astuda. “Kui istud võlasumma kuhjudes niisama ja ootad, mis saab, tuleb lepingu ülesütlemine. Kuu antakse raha tagastamiseks aega ja järgmine samm on kohtutäitur, kes võib vara sundmüüki panna.”

Läätse sõnade kohaselt oleks arukas müügile mõelda juba siis, kui selgub, et eluaset ülal pidada enam ei jõuta. Kahe miljoni krooni eest ostetud maja on küll kahju miljoniga müüa, aga võib juhtuda, et kohtutäitur müüb selle vaid 600 000 – 700 000 krooni eest.

Nõustaja klientide seas on olnud inimesi, kes kaheksa aastat pole oma pangaarvet kasutanud. “Inimesed ei tea oma õigusi, mõni ei tea isegi seda, mis tema arestitud kontol toimub. Vahel on asi juba aegunud trahvinõudes, inimene peaks maksma vaid kohtutäituri tasu ja saaks arvet jälle kasutada,” julgustas nõustaja võlgnikke asjadega tegelema.

Pärnu vajaks oma võlanõustajat

AS Pindi Kinnisvara Lääne regiooni juht ja maakler Krista Nõmm puutub oma töös pidevalt kokku maksejõuetuks jäänud inimestega, kelle kodud täitemenetluse kaudu sundmüüki pannakse.

“Aastakümneid rüganud inimestele on oma vaevaga teenitud kodust ilmajäämine ränk löök,” tunnistas Nõmm. “Näen oma töös tihti suurt masendust, käegalöömist, alkoholist lohutuse otsimist. Inimesed istuvad oma muredega kodus, ei oska kuskilt abi otsida ning probleemid aina kasvavad.”

Nõmm leiab, et kohalik omavalitsus peaks võlgnike abistamisele senisest rohkem tähelepanu pöörama, kuna kõik võlglased pole töötud ega saa töötukassa vastava nõustaja teenuseid kasutada.

Maakleri meelest annaks Pärnus kas või poole kohaga võlanõustaja ameti loomine võimaluse peredel oma probleemipuntraid valutumalt lahendada, õige teeotsa kätte juhatada ja ennetada halvimat – oma kodu kaotamist.

Näiteks pakub võlakaitseseadus hädasolijatele paljuski kaitset, kuid tavakodanikul on seadusekantseliidist läbi närida üsna raske. Nõustaja võiks kliendil aidata kohtuski enese eest seista.

“Võlanõustajal peaksid olema peale juriidilise ja finantskompetentsi psühholoogi oskused, sest enamik võlgnikke on sügavas depressioonis,” tõdes Nõmm.

Võlaspetsialisti ametikoha finantseerimise suhtes võiks linnavalitsus Nõmme arvates pidada läbirääkimisi krediidiasutustega ja mujalt valdadest pärit hädaliste aitamiseks kehtestada pearahasüsteemi.

“See probleem ei puuduta paari–kolme inimest, Pärnus ja Pärnumaal on sadu võlgnikke!” kinnitas Nõmm. “Võib-olla juba viie aasta pärast pole võlanõustajat enam vaja, aga lähiaastatel on vajadus tema järele kindlasti olemas.”

Murega sotsiaalkonsultandi juurde

Oma võlanõustajad töötavad kõikides suuremates linnades, aga ka näiteks Haapsalus, Põlvas ja Valgas. Tallinna sotsiaaltöö keskuse võlanõustamise üksuses on 4,5 ametikohta võlanõustajatele ja 3,5 kohta üürivõlgnike nõustajatele. Üksuse juhi Ene Kiimanni sõnade järgi võtavad nende võlanõustajad vastu umbes 500 inimest kuus ja järjekord nõustaja jutule pääsemiseks on nädal aega pikk.

Vajadust Pärnus pidevalt töötava võlanõustaja järele näeb ka linna kodutute hoolekande ja toetuste peaspetsialist Raul Kivi.

“Minu juurde jõudnud klientidest vähemalt poolel on võlad üleval, arved arestitud ja kohtutäiturid kaelas,” tõi Kivi näite. “Paljud ei tea oma õigusi.”

Kivi on aidanud klientidel kohtutäituritele avaldusi kirjutada, kuna mõni täitur ei arvesta seadusega, et miinimumpalga jagu peab inimesel elamiseks raha arvele jääma.

Suuremad probleemid võivad olla neil, kes pangast raha laenanud. Näiteks on inimene andnud pangale õiguse võtta kokkulepitud kuupäevadel arvel olevast rahast maha kindel summa, sõltumata sellest, kui palju talle endale elamiseks alles jääb.

Kivi väitel jõuavad võlgnikud enamasti kõigepealt sotsiaaltöötajate juurde, kes oma võimaluste piires püüavad küll aidata, aga kel paraku puudub vastav kvalifikatsioon ja lisatöö tegemiseks vajalik aeg.

Kiviga nõustub sotsiaalkonsultant Mirjam Lank, kes oma töös sageli meeleheitel võlgnike muresid kuulab.

“Tihti inimesed ei tea näiteks, et kui sotsiaaltoetus on ainuke sissetulek, ei tohi seda arestitud arvelt maha võtta, tuleb vaid kohtutäiturile vastav avaldus teha,” selgitas Lank. “Eraldi võlanõustajat oleks vaja küll, sest meie, sotsiaalkonsultandid, oskame nõustada vaid neis küsimustes, mis puudutavad kohtutäiturite poolt arestitud sotsiaaltoetusi. Samuti puudub Pärnus tasuta juriidilise abi saamise võimalus.”

Langilt küsitakse abi ka siis, kui inimene on juba sunnitud kodunt välja kolima.

Sotsiaalkonsultandid saavad sellisel juhul küll inimese ära kuulata, nõu anda toetuste ja teenuste taotlemisel ning uue elupinnaga seonduvas, kuid otsuse peab inimene ise tegema. Võib juhtuda, et ajutiseks lahenduseks saab kodutute varjupaik.

“Vähemalt kaks võlanõustajat peaks Pärnus kindlasti püsivalt olema, sest töötukassa ei kata kogu vajadust ja süsteem vajab arendamist,” leidis Kivi.

Abilinnapea Jane Mets ütles, et võlanõustaja ametikoha loomine oleks abiks, kuid kuna praeguses situatsioonis on tulnud kriitiliselt üle vaadata sotsiaalvaldkonnas töötavate ametnike read, pole see kohe mõeldav.

“Mõningal määral abistavad selles küsimuses abivajajaid linnavalitsuse sotsiaalosakonna ametnikud ja piirkondlike hoolekontorite sotsiaalkonsultandid,” resümeeris Mets.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles