Praeguseks üle kahe kuu jäätmeloata tegutsenud OÜ Paikre sorteerimisjaam ei pruugi pääseda halvimast – ajutisest sulgemisest. Samuti ähvardab ettevõtet hiigeltrahv, mis ületab suurusjärgu võrra enamikku keskkonnainspektsiooni seni välja kirjutatud trahviotsuseid.
Jutt käib kuni 32 000eurosest ehk vanas vääringus poole miljoni kroonisest trahvist, mille jäätmeseadus lubab ilma jäätmeloata tegutsemise eest määrata.
“Tavaliselt tehakse, kui Eesti kroonides rääkida, 30 000 – 50 000krooniseid trahve, aga nüüd on üks null rohkem ja ma arvan, et keskkonnainspektsioon ei ole Eestis kunagi sellist trahvi teinud,” märkis keskkonnainspektsiooni Lääne regiooni peainspektor Dora Kukk.
Samal ajal ei ole väga tõenäoline, et Paikret seaduse kogu rangusega karistatakse. “Kui on esimene rikkumine ega ole kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, võetakse eri koolkondade järgi maksimumtrahvist pool kuni kaks kolmandikku,” selgitas Kukk. Ehk Paikrele kirjutatav trahv jääb tõenäoliselt vahemikku 16 000 – 20 000 eurot.
Kaks menetlust
Sest nagu Kukk märkis, siis suuri raskendavaid asjaolusid Paikrel ei ole. Ent mõjuvaid kergendavaid samuti mitte. “Kergendav asjaolu ei saa olla see, et “ma ei teadnud” või et “mul on väga kahju”,” sõnas peainspektor.
Aega vaideid esitada ja veenvalt mõjuvate kergendavate asjaoludega välja tulla on Paikrel reedeni, kui möödub 15 päeva neile väärteomenetluse käigus süüdistusprotokolli esitamisest. “Kui neil on väga hea vaie, tuleb seda otsuse tegemisel arvestada,” ütles Kukk, kelle andmetel langetatakse otsus 22. märtsil. Kuni selle päevani saab trahvi suurusest rääkida tinglikult.
Haldusmenetlus, mille käigus keskkonnainspektsioon otsustab, kas Paikre sorteerimisjaam kuni jäätmeloa saamiseni sulgeda või lasta ettevõttel edasi tegutseda, peaks Kuke hinnangul lõppema aga lähipäevil. “Kaalume ja vaeme ja kui me jõuame küllaldaselt motiveeritud otsuseni, siis me teeme selle otsuse,” sõnas Kukk, kelle arvamust mööda räägivad seni esitatud argumendid nii ebaseadusliku tegutsemise edasilubamise poolt kui selle vastu.
Näiteks leiab Pärnu linnavalitsus, millelt kui Paikre kaasosanikult keskkonnainspektsioon hinnangut küsis, et sulgemisega kaasneb suurem keskkonnarisk kui jaama töölejätmisega.
“Paikre sorteerimisjaama tegevuse lõpetamisega jäätmeloa puudumise tõttu tekib oht, et harjumuspäraseks kujunenud koha asemel jäätmetest vabanemisel jäetakse need ettevõtte värava taha, viiakse ümberkaudsetesse metsadesse või paigutatakse avalikku linnaruumi,” selgitas Pärnu linnavalitsuse keskkonna peaspetsialist Katri Sutt.
Suti hinnangul tuleks arvestada seda, et Paikre sortimisjaamas võetakse peale tavajäätmete vastu ohtlikke jäätmeid, mistõttu ettevõtte tegevuse ajutise lõpetamisega kaasneb sedavõrd suurem oht nii inimeste tervisele kui potentsiaalse keskkonnareostuse tekkeks, kui jäätmed peaks sattuma kohta, kuhu need ei kuulu.
“Loomulikult on linnavalitsus seisukohal, et mis tahes ettevõtte tegutsemine ilma jäätmeluba omamata on seadusvastane ning taunitav, kuid konkreetsel juhul tähendaks sorteerimisjaama sulgemine ka linnakodanike karistamist olukorras, kus nad pahaaimamatult Raba tänav 39 oma jäätmeid ära andma lähevad,” tõdes peaspetsialist.
Samuti on Suti jutu järgi oluline, et Paikre senine tegevus jäätmekäitluse alal on olnud vastavuses Pärnu linna kehtivate õigusaktidega ja ettevõttel on kehtiv ohtlike jäätmete käitluslitsents, mis tegelikkuses on märk sellest, et jäätmete käitlemine pole loa ajutise puudumisega muutunud keskkonnaohtlikumaks.
Pealegi on Pärnu linnavalitsus andnud Paikre sorteerimisjaama uue jäätmeloa taotlusele positiivse hinnangu ja oma kooskõlastuse ning palunud keskkonnaametil luba võimalikult kiiresti väljastada.
Kahetsusväärne olukord
“Loomulikult on Pärnu linnal kui Paikre ühel omanikul raske tunnistada Paikre vigu ning nende soov vältida osaliselt endale kuuluvas firmas lisakulutusi on samuti igati mõistetav,” märkis keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regiooni juhataja Sulev Vare, kelle sõnade kohaselt ei saa Pärnu linna seisukohta suhtuda kui kõige objektiivsemasse.
Vare enda hinnangul on see, et Paikre läinud aasta mais taotles küll jäätmeloa muutmist, aga mitte pikendamist, elementaarne hooletusest tingitud loataotluse esitamisega hiljaksjäämine, mis tema arusaamist mööda on ilmselgelt Paikre juhtimissüsteemi nõrkus.
“Jäätmekäitlus on nende põhitegevus, ma ei kujuta ette, et näiteks auto- või bussitranspordifirma jätab oma autodel-bussidel tehnilise ülevaatuse õigeks ajaks tegemata,” võrdles Vare olukorda tehniliselt korras, kuid ülevaatuseta autoga sõitmisega.
Samal ajal möönis Vare, et tõepoolest: tegevusloata tegutsemine ei too automaatselt kaasa keskkonnariske. See, kas sorteerimisjaama sulgemisel keskkonnarisk tõuseb, sõltub tema arvates eelkõige klientide lastetoast. “Mina isiklikult küll jäätmeid seetõttu, et nende äraandmine on raskendatud, metsa alla ei vii ja arvan, et Pärnu inimesedki seda ei tee, aga eks Pärnu linnavalitsus tunne oma inimesi paremini,” sõnas ta.
Küll näeb Vare jaama ebaseaduslikus tegutsemises haldusriski. “Seadusandja on selgelt väljendanud, et nimetatud tegevusel peab olema keskkonnaluba, seetõttu ei saa keskkonnaametki öelda, et tegutsege, keskkonnaload pole vajalikud,” tunnistas Vare olukorra kahetsusväärsust. Nii juhul, kui jaam suletakse, kui puhul, kui see tegutsemist jätkab.
“Kui Paikre töötab jäätmeloata, paneb ta keerulisse olukorda ka oma heausksed kliendid-jäätmetekitajad, kuna jäätmete üleandmisel peavad viimasena mainitud olema veendunud, et partneril on jäätmeluba,” selgitas ta.
Kliendid ei kannata
Vare ei poolda jaama sulgemist igal juhul, tema sõnade järgi tuleks keskkonnainspektsioonil lähtuda võrdse kohtlemise printsiibist. “Pärnu linnas on olnud teisigi jäätmeloata tegutsenud ettevõtteid ja sugugi mitte pole nende kohene sulgemine olnud reegel,” selgitas ta.
Kukk tunnistas, et säärane mõttekäik tuli talle üllatusena. “Meie neid fakte ei teadnud, aga eks me nüüd kontrolli,” ütles Kukk, kelle sõnutsi võib keskkonnaameti argumentatsioon veel mitmele, keskkonnaameti poolt keskkonnainspektsioonile ametlikus vastuses nimetatud ettevõtetele menetluse kaela tuua.
Keskkonnainspektsioon, mille pädevuses erinevalt keskkonnaametist on jaama sulgemine, ei kiirusta lõplikku otsust tegema. “Põhiline põhjus, miks me ei ole kohe seda kinni panema tõtanud, on see, et sorteerimisjaama tegevusega ei kaasne otsest halba keskkonnamõju,” sõnas Kukk.
Teiseks saab Paikre sorteerimisjaam suure tõenäosusega endale juba aprilli lõpus taas jäätmeloa, mistõttu tavapärase jäätmekorralduse häirimist tuleb hoolega kaaluda. “See aeg on nii lühike, kui me räägiks aastast, oleks teine jutt,” sõnas Kukk.
Teemal, kas Paikrele terendavad sanktsioonid on mõistlikud, ei soovinud ettevõtte direktor Teet Kurs diskuteerida. “Tegemist on karistusega,” märkis ta. Küll kinnitas ta, et sellega kaasnevad kulutused kajastuvad ettevõtte tulemi numbrites, mitte klientidele kehtestatud hinnakirjas. “Oleme võlgu oma klientidele vabanduse, kuid iga asi omal ajal, meile ei ole protsess veel lõppenud,” sõnas Kurs.