Pärnu Majaomanikkude Pank

Olaf Esna
, bibliofiil
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
1939. aastal kolis Pärnu Majaomanikkude Pank vast valiminud A. Laane majja Rüütli (Kalevi) 37, kus seda tabas juba 26. juulil 1940 natsionaliseerimisotsus.
1939. aastal kolis Pärnu Majaomanikkude Pank vast valiminud A. Laane majja Rüütli (Kalevi) 37, kus seda tabas juba 26. juulil 1940 natsionaliseerimisotsus. Foto: Olaf Esna erakogu

Iga majaomanik teab, et maja ei saa kunagi lõplikult valmis. Ikka on vaja midagi parandada, uuendada, värvida, asendada, vahetada saunaahju, paigaldada vanni asemele dušikabiini või vastupidi … Nii on see olnud läbi aegade.

Paraku iga pisemgi nael, lauajupp maksab ja kui ette võtta mõni suurem töö, peab seda va kõlisevat juba rohkem olema.

Eesti Vabariigi algusaastatel piisas Pärnus panku, aga majaomanikud ei olnud neis oodatud kliendid, sest nende laenud ei olnud suured ega neilt laekuv tulu nii oluline, et pankadel olnuks kasulik majaperemeestega tegelda.

Uppuja päästab ennast ise

Teatavasti on uppuja päästmine uppuja enda asi, seepärast tulid Pärnu majaomanikkude seltsi (registreeritud 1919) ärksamad tegelased ja muud organiseerumata majaomanikud mõttele asutada krediidiühistu, mis tegeleks peamiselt majaomanikega. Tallinnas ja Tartus asutati analoogilised pangad juba 1923. aastal. Nii et eeskujud olid olemas.

Elamuid oli Pärnus 1922. aasta rahvalugemise andmeil 2633, kuus aastat hiljem, 1928. aastal oli maju 3033 ja 1940. aastal oli Pärnu linna elektrijaama aruande järgi 3910 majaühendust. Loomulikult oli majaomanikke tunduvalt vähem ja nende täpset arvu pole mul praegu teada. Potentsiaalseid pangakliente võis siiski olla paar tuhat.

Panga asutamise initsiaatorid olid reeder ja majaomanik Jakob Michelmann, ärimees ja majaomanik Jüri Lenk, tööstur ja majaomanik Jaan Isak, majaomanik Hendrik Saartson, käsitööline ja majaomanik Ado Põntson. Asutajaliikmeid tuli kokku 40 inimest.

Panga asutamise eeltööd algasid 1926. aastal, kuid põhikirja koostamise ja muude vajalike sammudega saadi ühele poole 1927. Põhikiri registreeriti siseministeeriumis 21. septembril 1927.

Uus pank alustas tegevust 5. juulil 1928. Esimesse juhatusse kuulusid Michelmann, Isak ja Lenk, panga nõukokku majaomanikud Johannes Türk, Saartson, Jaan Mitt, Juhan Käsper ja Põntson. Esimene pangajuhataja oli Oskar Velmar, kes hiljem pidas sama ametit Pärnu Ühispangas.

Hoogne arendus panganduses

1930. aastal oli pangal 251 liiget, 1935. aastal 260. 1933 muudeti panga põhikirja ja uueks nimeks sai Ühispank Pärnu Majaomanikkude Pank, see tähendab, et tema tegevuse eest vastutasid panga liikmed-majaomanikud. Vastavalt nimele anti laene eeskätt majaomanikele. Pank arenes tõusvas joones ja hoiused kasvasid pidevalt. Kriisiaastail 1931–1932 anti laene tagasihoidlikumalt. Eriti hoogsalt arenes pank 1935. aastast alates.

Tegevust alustas Pärnu Majaomanikkude Pank Pühavaimu 7, kust 1929. aasta detsembris koliti Rüütli tänavale M. Aspe majja number 36.

1931. aasta 31. juulist olid panga ruumid Rüütli 28 Uttopärdi majas. 1939, kui Pärnu Eesti Laenu-Hoiu Ühisus Uttopärdi maja ära ostis, kolis pank otse üle tänava vast valminud A. Laane majja number 37.

1940. aastal oli panga juhatuse esimees advokaat August Tõnisson, liikmed Martin Pugal ja Saartson. Nõukokku kuulusid Jaan Karu, Käsper, Põntson, T. Roosmäe ja Paul Vassil.

Panga viimane juhataja oli Eduard Kadai, kes asus ametisse 1934. aasta märtsis tagasi astunud H. Uttopärdi asemele.

Pangad ja kindlustusseltsid töötasid käsikäes. Algul asus majaomanikkude panga juures kinnisvaraomanikkude kinnitusseltsi Maja Pärnu peaagentuur. 1933. aasta suvest oli pangaga samades ruumides esimese Eesti kindlustuse selts Maja (Eeks-Maja) peaagentuur. Pärnu panga korrespondentideks olid sõsarpangad, s.o Tallinna, Tartu, Narva, Rakvere ja Viljandi majaomanikkude pank.

Ühispank Pärnu Majaomanikkude Pank natsionaliseeriti juba 26. juulil 1940. Panga komissariks määrati Elmar Sippa, komiteesse kuulusid veel Eduard Värav (ametiühingu esindaja) ja panga esindajana juhataja Eduard Kadai.

Eduard Kadai oli sündinud 1903. aastal Viljandimaal Tarvastu vallas talupidaja pojana. Õppis Tartu kommertskoolis, Viljandi maakonna reaalgümnaasiumis, mille lõpetas 1923.

1933 lõpetas Tartu ülikoolis majandusteaduskonna. Töötas Tartu III Laenu-Hoiu Ühisuses ja saneeris edukalt Halliste Ühispanga, kust kutsutigi juhtima Pärnu Majaomanikkude Panka. Suri Pärnus 1944.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles