Pärnu reisijate raudteejaama hoonete lammutamine sai alata pärast seda, kui linnavalitsus andis 19. jaanuaril 2012 selleks ehitusloa (edaspidi lammutusluba), mille menetlemisel on projekti autor menetlemisest huvitatud isikuks, sest pärast lammutusloa väljaandmist võidakse toime panna autoriõiguste rikkumine.
Enne loa andmist oleks linnavalitsus pidanud andma autorile võimaluse esitada asja kohta oma arvamuse ja vastuväitedki. Seda aga linnavalitsus kõnealuse projekti autorile ei andnud, millega rikuti autori õigusi ja piirati tema vabadusi.
Autori võõrandamatu õigus
Mandri-Euroopa autoriõiguse traditsioon, mida Eestigi järgib, juhindub autori kui looja ning tema teose vahelise erilise isikliku vaimse suhte olemasolu ideest, mis väljendub autori spetsiaalsete moraalsete ehk isiklike õiguste instituudina.
Olulisemaid aluseid autoriõiguste käsitlemisel Eesti õigussüsteemis on põhiseaduse § 39, mille järgi autoril on võõrandamatu õigus oma loomingule. Autoriõiguse sisu moodustavad varaliste õiguste kõrval isiklikud õigused. Isiklikud õigused tekivad teose loomisega.
Isiklike õiguste – neid nimetatakse ka moraalseteks õigusteks - mõiste ja regulatsioon on avatud autoriõiguse seaduses. Arhitektidele on seadusega antud samasugused õigused kui kirjanikele, muusikutele ja kunstnikele. Olulisemaid isiklikke õigusi on õigus teose puutumatusele.
Projekti autoril on õigus nõuda ehitusprojekti kohast ehitamist, kuid ka ehitise laiendamise või lammutamise kooskõlastamist. Autoriõigus kehtib kogu autori eluaja jooksul ja 70 aastat pärast tema surma. Autoriõigused on vara, mida saab pärandada.
Isiklikud õigused on autori isikust lahutamatud ega ole üleantavad, kuid võlaõigusseadus viitab asjaolule, et litsentseerida saab nii autori varalisi kui isiklikke õigusi. Isiklike õiguste litsentseerimise lubatavust täpsustati autoriõiguse seaduse 1999. aasta lõpus tehtud muudatustega.
Seega, autori isiklikud õigused on litsentseeritavad. Seda arvestati kompromissettepanekute esitamisel kehtiva lammutusloa omanikule AS Aqua Marinale, et selgitada välja edasise kohtuvaidluse vältimise võimalusi autoriõiguse üle maakohtus.
Korvamatu kahju
Oluline oli teadmine, et muinsuskaitseamet jaamahooneid ajutise kaitse alla ei võta, linnavalitsus enda õiguslikult küsitavast tegevusest lammutusloa väljaandmisel taganeda ei kavatse, Pärnu maavanem õigusvastase lammutusloa üle järelevalvet ei alusta, Pärnu kohtumaja kohtunik 20. veebruaril 2012 esitatud lammutamise keelustamise taotluse rahuldamist vajalikuks ei pidanud ja teose autor lammutamist keelata ei saa.
Peale selle oli ettepaneku üleandmise hetkel teada, et Tallinna halduskohtu 16. veebruari 2012 määrust edasi ei kaevata, et hoonete lammutamise keeld lõpeb 2. märtsil 2012.
Autori, linnavalitsuse ja AS Aqua Marina eesmärgid on algusest peale teineteisele vastandunud: vastavalt jaamahoonete säilitamine ja lammutamine. Kuna ehitiste lammutamise puhul on tegemist hindamatu kaotusega, ei ole kahju täielik korvamine (restitutio in integrum) ja endise olukorra taastamine võimalik. Selle asemel on korrektsem kasutada õiglase kompensatsiooni (fair compensation) või heastamise (satisifikatsioon) mõistet.
Hüvitus autorile
Autori ainuõigused on seadusega tagatud hüved. Nende õigushüvede rikkumise tagajärjel tekkinud kahju kuulub hüvitamisele. Erinevalt muudest intellektuaalse omandi liikidest on autoriõiguste rikkumise puhul väga sageli peale varalise kahju tegemist isikliku mittevaralise (mõttelise, moraalse) kahjuga, mis hõlmab eelkõige kahjustatud isiku füüsilist ja hingelist valu ning kannatusi.
Võlaõigusseaduse kohaselt on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu isikliku õiguse rikkumisega. Ka autoriõiguse seaduse järgi võib autor teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamise korral nõuda teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamisega tekitatud varalise ja mittevaralise kahju hüvitamist.
Kahju tekitanud teole kihutaja või kaasaaitaja (õigusvastase lammutusloa väljastaja) käitumine loetakse võrdseks kahju tekitaja käitumisega ja nad vastutavad kahju tekitamise eest samadel alustel kahju tekitajaga.
Seaduse järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu poleks esinenud. Kuna paljude autoriõiguste rikkumiste puhul on tekitatud kahju võimatu või keeruline tõendada, on tänuväärne, et sellistel juhtudel on võimalik määrata hüvitise suurus kohtul.
Vajalik kohtupretsedent
Kujunenud on nii, et allakirjutanu, Raeküla selts ja MTÜ Õigustatud Ootus käivad kohut ühe ja sama eesmärgi nimel, kuid veidi erinevatel alustel. Mul on väga hea meel, et kolleegid otsustasid kaebuse tagastanud halduskohtu määruse siiski vaidlustada. Sellega seoses pikeneb jaamahoonete lammutamise keeld praegu määramata ajani. Kui kohus otsustab raudteejaama hoonete lammutusloa tühistada, on kaebajate ja Raeküla elanike ühine eesmärk täitunud.
Kui kohus otsustab 1. märtsil 2012 esitatud määruskaebuse jätta rahuldamata, on autoril endiselt võimalik kaaluda AS Aqua Marinaga kohtutee alustamist, tuginedes hoonete aluseks oleva projekti autorsusele. Seda enam, et Eesti kohtupraktikas on seni olnud ainult üks arhitektide isiklike õigustega seotud kaasus. Ühtegi kohtulahendit ehitise lammutamise kohta ei ole, kuid kohtupretsedent on Eesti arhitektide ja seaduste täiendamise huvides hädavajalik.
Et välja selgitada, ega avalikke ülesandeid täitvad asutused ja ametnikud ole rikkunud autori põhiseadusest tulenevaid õigusi-vabadusi, seadusi ega muid õigust loovaid akte ega hea halduse tava, ei ole välistatud avalduse esitamine õiguskantslerile.