Valmis ehitise lammutamine autoriõiguse seaduse tähenduses on seotud autori isiklike ehk moraalsete õigustega (AutÕSi § 12). Vastavalt seadusele on teose autoril õigus teha ise või lubada teha teistel isikutel teoses endas mis tahes muudatusi. See õigus hõlmab ehitiste lammutamistki.
Autorite isiklikud õigused ei ole aga absoluutsed. Peale arhitekti õiguste võivad ühe objekti puhul olla kohaldatavad näiteks omandiõigused, muinsuskaitse ja ehitusseadusandlus. Seega võib ühe ehitise puhul samal ajal konkureerida mitu õigust.
Õigusteooria järgi kaaluvad avalikud õigused sellisel juhul üles eraõiguse.
Seega, juhul kui ehitise ümberehitamisel tekib õiguste konflikt, prevaleerivad avalik-õiguslikud normid, nagu ehitusseadusandlus ja muinsuskaitse.
See ei tähenda, et eraõigus (autoriõigus ja omandiõigus) muutuks tühiseks, vaid nende õiguste kasutamine on kitsendatud. Näiteks juhul, kui omanik ja arhitekt on nõus ehitise ümbertegemisega, kuid muinsuskaitse ei luba, kaalub avalik huvi üles erahuvi. Samuti toimib see ehitusseadusandlusega.
Näiteks juhul, kui ehitis on nii halvas seisus, et kohalik omavalitsus teeb ettekirjutuse ehitise lammutamiseks, kuid arhitekt pole sellega nõus, ei saa arhitekt, tuginedes autoriõigusele, nõuda näiteks kahju hüvitamist (kahju hüvitamise nõudega saab kohtusse pöörduda, kuid kohus ei rahulda hagi, sest lammutamine ei olnud õigusvastane tegu).
Samuti ei ole ehitusloa väljaandmisest keeldumise alusena nimetatud autoriõiguse rikkumist. Seega puudub haldusakti andjal teoreetilinegi võimalus keelduda loa andmisest.
Kokkuvõtlikult lähtutakse eri õiguste konflikti korral põhimõttest, mille kohaselt avalikud huvid kaaluvad üles erahuvid. Kui ehitise ümberehitamine toimus avalikes huvides, näiteks varisemisohtlikkuse tõttu, ei panda sellega toime õigusvastast tegu ja arhitektil puudub nõudeõigus.
Kõnealust teemat on pikemalt käsitlenud Toomas Seppel analüüsis ”Arhitekti kui autori isiklikud õigused”.
Toimetuselt. Pärnu Postimees on Raeküla jaamahoone lammutamisvaidluses andnud sõna kõigile huvitatud pooltele ning soovijatele ja arvamusküljel tõmbame sellele teemale tänasega joone alla. Teretulnud on uudised asjade arengust, kuid juba ajalehe uudisteveergudel.