Ohtlikest ehitustehnilistest ilmingutest rannahoones teavitasid toimetust Pärnu EKE Projekti arhitektid, firmas projektijuhina töötav Arvo Lensment ja ehituskonstruktsioone projekteeriv Jüri Sepp. “See on palja silmaga näha, et olukord on seal halb,” sõnas Sepp.

Jutt käib rannahoone merepoolsel küljel teise korruse välisrõdul betoonivalust katuse raudbetoonist kandepostidest, millest viis on hakanud pragunema, kattekihi tükkidena maha poetanud ja nähtavale toonud tugevasti roostetava raudarmatuuri.

“See maja on aastakümneid seisnud ja midagi pole juhtunud, ent nüüd, viimase nelja–viie aasta jooksul on hakanud lagunema, sellel peab olema konkreetne hiljaaegu tekkinud põhjus,” oletas Lensment.

Rannahoone on ehitatud 1939. aastal Olev Siinmaa projekti järgi. Kuigi nõukogude ajal ja viimati veel mõne aasta eestki on ümber ja juurde ehitatud, pole üheselt selge, et pragunemise põhjus peitub hilisemates ehitus- või remonditöödes.

Lensmendi kirjelduse järgi võib tegu olla mingi konstruktsiooninihke, vajumisega, mis võib olla hoonele väga ohtlik.

“Vaja on teha ehitustehniline ekspertiis ja uurida, kus on põhjus,” ütles Lensment, rääkides tugipostide muutunud paindemomendist. “Seda ei saa lihtviisil remontida, et paned krohvi peale ja katad roostetanud armatuuri pilgu eest kinni. Põhjused, miks postid mõranevad, jäävad püsima. Usun, et nihke põhjus pole katuse kaudu või väljastpoolt tunginud ja talvel jäätudes paisunud vihmavesi.”

Lensmendi esmase hinnangu kohaselt on mõrad postidesse tekkinud konstruktsioonilise pinge tõttu, mis viitab vajumisele.

Nähtavale tulnud raudarmatuur on väga tugevasti roostetanud, seda võib öelda ehitustehnilise ekspertiisitagi.

Omanik või omanik

Pärnu rannahoone on üksikobjektina muinsuskaitse all. Muinsuskaitse Pärnumaa vaneminspektorile Nele Rendile ei tulnud teade rannahoone rõdu tugipostide halvenenud seisust üllatusena.

“Me teame, et seal olukord halveneb, kuid hoone ehitustehnilise olukorra halvenemise üle peaks valvama linnavalitsuse ehitusjärelevalve,” märkis Rent.

Pärnu linnavalitsuse ehitusjärelevalveteenistuse juhataja Maire Nigul ütles, et kuulis rannahoone rõdupostide mõranemisest alles läinud reedel, kui EKE Projekti arhitektid temalegi helistasid.

“Käisime seal kohapeal,” ütles Nigul eile. “Saame öelda, et merepoolses küljes on kandepostide betoon murenenud, kohati on nähtaval armatuur. Puudustest teavitame omanikku ja nõuame hoone remontimist-korrastamist. Vajadusel tuleb omanikul tellida hoone tehnilise seisu hinnang.”

Pärnu linnavalitsuse avalike suhete nõunik Maria Murakas-Ollo edastas, et linna ehitusjärelevalve käitub kõikide hoonete puhul ühtmoodi.

“Ehitis ei tohi olla ohtlik inimese varale ega tervisele,” kirjutas Murakas-Ollo vastuseks küsimusele, kuidas kõnealusel juhul peaks käituma linna ehitusjärelevalve.

“Hoone ohutuse peab ehitusseaduse alusel tagama omanik,” lisas Murakas-Ollo. “Kui kontrolli käigus on leitud puudusi, siis linnavalitsus juhib omaniku tähelepanu ning nõuab puuduste likvideerimist.”

Rannahoone omanik on Pärnu linnavalitsus, mis on seadnud rannahoone hoonestusõiguse AS Transcom Varale. “Vastav leping sõlmiti 1997. aastal tähtajaga 30. aprill 2041. aastal,” edastas Murakas-Ollo.

Nigol selgitas, et asjaõigusseaduse järgi on hoonestusõiguse omanik hoonestaja ehk konkreetse hoone omanik, kellel on hoone suhtes kõik omaniku õigused ja kohustused.

Muinsuskaitse selge seisukoht

Pärnu linnavalitsuse muinsuskaitse peaspetsialist Liina Hansen tuletas meelde, et rannahoone on riiklikult tunnustatud ehitismälestis, mis kuulub 20. sajandi arhitektuuri dokumenteerimise ja kaitsega tegeleva ülemaailmse organisatsiooni (DOCOMOMO) nimekirja funktsionalismi väljapaistvaima näitena Eestis.

“Seega on tegemist objektiga, mis kõrgendatud avaliku huvi tõttu esitab hoone omanikule tavapärasest pretensioonikamad korrashoiutingimused,” märkis Hansen.

“Muinsuskaitseseaduse kohaselt vastutab mälestise omanik või valdaja selle säilimise eest. Mälestise omanik või valdaja on kohustatud mälestist remontima, kui see on vajalik hoone säilimise tagamiseks.”

Pärnu linnavolikogu ja muinsuskaitseameti vahelise halduslepingu järgi teostab Pärnu linna ehitismälestistel järelevalvet Pärnu linnavalitsus.

“Kui muinsuskaitseseadus kohustab kohalikku omavalitsust järelevalvet teostama ehitistega seotud projektide ja tööde üle mälestistel, muinsuskaitsealal ja nende kaitsevööndites, siis halduslepinguga laieneb Pärnu linnavalitsusele ka muinsuskaitsealane ettekirjutusmenetluse õigus,” selgitas Hansen. “See tähendab, et linnavalitsusel on õigus ja kohustus hoone omanikku või valdajat korrale kutsuda, kui mälestise säilimine satub ohtu omaniku või valdaja süül.”

Hansen lubas, et rannahoone tehnilise seisundi ja remondi- või restaureerimisvajaduse väljaselgitamiseks tehakse vastavad uuringud ja koostatakse muinsuskaitse eritingimused, mis on aluseks mälestise säilimiseks ette võetavate tööde tegemisel.