Kapo ei näe Esplanaadi 10 tehingus Viisitamme süüd

13. märtsil registreeriti kaitsepolitseis (kapo) Pärnu linnapea Toomas Kivimägi avaldus, milles paluti algatada menetlus Viisitamme käitumise uurimise, võimaliku süükoosseisu kontrollimise ja linnale materiaalse kahju tekitamises süüdi olevate isikute väljaselgitamise suhtes. 21. märtsil väljastas kapo teatise kriminaalmenetluse algatamata jätmise kohta, olles analüüsinud üksnes Viisitamme, aga mitte ühegi teise Esplanaadi 10 müügilepinguga seotud isiku tegevust.

Linnavalitsus valetas

2006. aasta alguses otsustas Pärnu linnavolikogu müüa avalikul kirjalikul enampakkumisel Esplanaadi 10 kinnistu ja määras selle alghinnaks 20 miljonit krooni. Parimaks pakkumiseks tunnistati OÜ Herderi 35 miljoni krooni suurune pakkumine, 17. novembril sõlmis linnavalitsust esindanud majandusosakonna juhataja Olav Avarsalu ettevõttega kinnistu ostu-müügilepingu.

Lepingu punktis 2.1 kinnitas Pärnu linn, et kinnistu valdamise, käsutamise ega kasutamise suhtes ei kehti muinsuskaitselisi, looduskaitselisi ega muid piiranguid. 2008. mais esitas Herder lepingust taganemise avalduse, põhjendades seda ebaõige kinnituse ja kinnistu asumisega muinsuskaitsealas. Maakohus on tunnistanud Herderi lepingust taganemise õigust, linnavalitsus on otsuse edasi kaevanud.

Kivimägi märkis avalduses, et kui maakohtu otsus jõustub, on Esplanaadi 10 müügiprotsessiga tekitanud vähemalt 714 254 euro ehk ligi 11 miljoni krooni suurune kahju. Peale selle pole linnal võimalik kinnistut müüa 35 miljoni krooni eest, praegu on selle hinnanguline maksumus umbes miljon eurot.

Kivimägi: süüdi on Viisitamm

Kivimägi heitis Viisitammele ette, et selle tegevus kohtumenetluse ajal on olnud Herderit toetav, ja avaldas kahtlust, et Viisitamm tegutses oma valitsemisperioodi lõpul kooskõlastatult Herderiga. Lisades sellele Herderi omaniku Robert Hermani ja Guido Kundlale kuulunud Redmont Investi 2005. aastal tehtud 236 000 krooni suuruse valimiseelse annetuse, kahtlustas Kivimägi Viisitamme ja Hermani kokkumängu.

Kapo leidis, et viidatud süüteokoosseisu puhul on esmalt oluline reaalse kahju tekkimine, mitte selle oht. Praegu pole veel jõustunud kohtulahendit.

Viisitamme 2009. aasta lõpus edastatud seisukohta kohtumenetluses kompromissini jõudmiseks kapo kuriteoks ei pidanud. Ka maakohus leidis, et kohtumenetluses läbirääkimiste pidamises ja kompromissettepanekute tegemises pole midagi keelatut.

Kui Kivimägi linnapea kohale asus, polnud ta Viisitamme kompromissettepanekuga päri ja otsustas hakata pidama kohtulahingut, mille ta maakohtus kaotas. Viisitamme sõnutsi oleks maakohtu otsuse jõustumine linnale kulukam kui tema saavutatud kompromiss.

Kapol pole andmeid, et Viisitamme 2009. aasta seisukohta oleks mõjutanud Hermani ja Kundla 2005. aastal tehtud valimiseelne annetus. Menetleja märkis, et tulevikus Pärnu linnale tekkida võiv kahju tuleneb ikkagi 2006. aasta ostu-müügilepingust, eeskätt linna väitest, et kinnistul puuduvad muinsuskaitsealased piirangud.

Ametnike süüd pole uuritud

Lepingu allkirjastas Avarsalu, kinnistuga seotud piirangute väljaselgitamine oli Avarsalu sõnade järgi linnavara peaspetsialisti Kadri Tekko tööülesanne. Tekko ütles kohtus, et tema tööülesannete loetelus pole muinsuskaitseliste piirangute kontrollimise kohustust.

Tekko väitel ei informeerinud majandusosakonna juristid, keda sel ajal oli isegi kaks, teda muinsuskaitseala laienemisest. Linnavalitsuse avalike suhete nõuniku Maria Murakas-Ollo andmetel töötasid Esplanaadi 10 müügilepingu sõlmimise ajal majandusosakonnas juristidena Monika Tamm ja Katri Pruul, kellest esimene on linnavalitsusest nüüdseks lahkunud.

Tänaseni pole linnavalitsus korraldanud sisejuurdlust, kes ametnikest mille vastu eksis. Sisekontrolliteenistus on uurinud üksnes Viisitamme käitumist 2009. aastal kompromissettepanekut tehes, mitte 2006. aastal sõlmitud lepingule eelnenut. Ka Kivimägi kapo avaldus oli poliitiline, hinnangut ametnike käitumise õiguspärasusele ta politseilt ei soovinud.