Uus kord klaarib ebaselguse lasteaiajärjekordadega

Linnavalitsuse alushariduse peaspetsialist Marga Napp loodab, et ehk suudab uus ülelinnaline lasteaiajärjekorra süsteem kummutada väärarusaama, nagu jagataks lasteaiakohti ebaausal teel.

“Aprillist kehtima hakkav süsteem on lihtne ja läbipaistev, lihtsustab nii lasteaedade direktorite kui linnavalitsuse tööd ülevaate saamisest. Vanematel pole põhjust karta, et keegi kuskil lasteaiakohtadega sahkerdab,” lubab Napp.

Seni oli igal lasteaial oma järjekord kohataotlejatest ja koondülevaade neist alushariduse peaspetsialistil. Edaspidi on kogu info ühes andmekogus ja ühtviisi kättesaadav nii lasteaedade direktoritele kui ametnikele.

Süsteemis kajastub kogu taotluses esitatud teave: alates lasteaedadest, kuhu soovitakse kohta, lapse nimest, sissekirjutusest, tegelikust elukohast, hetkevanusest kuni vanuseni, mil tahetakse laps lasteaeda viia.

Andmekogu valmis Pärnu linnavalitsuse infotehnoloogia teenistuse ja haridus- ja kultuuriosakonna ühise tööna, mingeid muid ressursse selle loomiseks ei tarvitatud.

Internetipõhiseid lasteaiajärjekordi on seni Eestis kasutanud vaid kaks suuremat omavalitsust: Tallinn ja Tartu.

Kuigi andmekogu pole avalikult kättesaadav, saab vanem oma lapse andmeid näha, pöördudes lasteaia direktori või haridusosakonna poole.

Uudse süsteemi käivitumine toob endaga kaasa muutusi lasteaia kohataotluse esitamises. Nimelt näeb uus kord ette, et vanem saab ühte taotlusesse kirja panna kuni kolm lasteaeda, kusjuures esitatud lasteaiad ei ole pingereas, vaid valikult võrdsed.

Kui ühes neist saadakse koht, kaob teistes valikus olnud lasteaedades kohe järjekord. Selle uuenduse tingis järjekorras olijate võrdse kohtlemise printsiip.

Üks avaldus korraga

Näiteks oletagem, et vanem pani lapse 2009 ühe lasteaia järjekorda. 2010 aga selgus, et seal kohta ei saa. Soovitud aias kohast ilmajäämine tähendas uue kuupäevaga avalduse esitamist teises lasteaias 2010, ent aasta hiljem, 2011 jäädi taas kohata ja tuli esitada uus, nüüd juba kolmas avaldus.

Teisalt võis näiteks samal ajal, aastal 2011 tulla keegi avaldusega ja saada koha enne vanemat, kes oma esimese avalduse oli esitanud juba 2009.

Praktikas küll üpris harva esinev, ent teoorias täiesti võimalik paradoks.

Napi kinnitusel ei saa tulevikus enam sedasi juhtuda, sest uus, nii linna- kui lasteaiapõhine vastuvõtukord võtab järjekorras olijate arvestuse aluseks ainult esimese avalduse esitamise kuupäeva.

Ühtlasi annab see vanemaile vabaduse avalduse esitamise järel valikuid muuta, ilma et sellest kuupäevaliselt midagi muutuks.

Selle uuendusega kaasneb asjaolu, et lasteaiajuhatajad või haridusosakonna ametnikud ei saa väga täpselt öelda, kui mitmendal kohal laps sügiseks, rühmade moodustamise ajaks järjekorras on. Vanemate soovide muutumisel võib see number liikuda. “Ent,” nagu rõhutab Napp, “polegi järjekorranumber edaspidi määrav, vaid kuupäev, millal vanem on avalduse esitanud.”

Paberkandjal, aga uuendatud taotlusvorm jääb edasi lasteaedadesse, kultuuri- ja haridusosakonda ning elektrooniline blankett linnavalitsuse kodulehele.

Lisandub võimalus teha lasteaiataotlus kodanikuportaalis X-tee või lähetada taotlus lasteaeda või haridusosakonda digitaalse allkirjaga.

Kui varem pidi vanem, kelle järeltulija sai 1. septembriks koha mitmesse lasteaeda, oma lõplikust eelistusest teada andma 30. aprilliks, siis nüüdsest nihkub “teatamise aeg” edasi.

Kahte või kolme lasteaeda koha saanutega võtab ühendust üks nende lasteaedade direktoritest, kes vanema otsuse kannab kohe andmebaasi, kus see ülejäänud lasteaedadelegi näha on.

“Seetõttu on oluline, et vanemad oma muutunud kontaktandmetest lasteaeda kohe teavitaksid,” tuletab Napp meelde.

Lastevanematega hakatakse ühendust võtma 15. maist.

Ajutised ja osaajaga kohad

Kui laps jääb kolme taotluses nimetatud lasteaia puhul ikkagi pikka aega kohata, näeb vastne kord ette ajutise lasteaiakoha. See tähendab, et linn pakub näiteks aastaks kohta mõnes muus lasteaias, mis ei kuulu kolme avalduses märgitu hulka.

Seejuures jääb alles koht vanema soovitud lasteaedade järjekorras, eraldi avaldust selle kohta tegema ei pea.

Linn on säärast meedet varemgi kasutanud, ent määrus ajutise koha pakkumist seni ei kehtestanud.

Päris uudsena näeb määrus ette osaajakoha, mis mõeldud neile, kes lasteaiakohta vajavad ainult teatud nädalapäevadel. Selle sisseseadmisel on mitu põhjust.

“Näiteks räägib linnalegend, et on lapsi, kes hoolimata sellest, et neil on koht olemas, lasteaias ei käi,” teab Napp. “Jah, leidub lapsi, kes käivad lasteaias vähem kui teised ning nende vanemad maksvad täistasu, sest kardavad muidu kohast ilma jääda. Kuid linna eesmärk pole täita linnakassat vanemate makstava osalustasuga, vaid pakkuda neile peredele, kes kohta vajavad, seda kasutada.”

Jagub ju neidki emasid-isasid, kes ei saa eralastehoidu lubada, kuid käiksid tööl, kui laps teatud päevadel nädalas/kuus lasteaeda saaks.

Et lasteaed on kindla õppekavaga õppeasutus, ei saa siiski osaajakohta tarvitada nii, et mudilane tuleb lasteaeda suvalisel ajal keset päeva.

Määruse järgi peab laps osalema õppetegevuses kogu päeva, aga mitte iga päev. Seega tuleb osalustasugi täiskoha omast väiksem: kaks eurot päevas.

Osaajaga laste vastuvõtuga on linn juba Kastani lasteaias algust teinud, laste arvu rühmas osaajakohad ei suurenda. Isegi kui ühe koha peal on kaks nime, ei tohi sõimerühmas korraga kohal olla üle 16 ja aiarühmas üle 22 lapse.

Mujalt tahtjaid jagub

Varem polnud linn vastuvõtu korras fikseerinud sedagi, et aia- ja sõimekoha pakkumisel arvestatakse lapse elukoha lähedust lasteaiale ja et sama pere lapsed võetakse võimalusel vastu ühte aeda.

Ehkki lasteaiad seda jõudumööda praktiseerisid, polnud see määruses kirjas ja tekitas vahel vääritimõistmist.

“Olukorras, kus meil on kohtade defitsiit, arvasid vanemad ekslikult, et kui üks laps on lasteaias koha saanud, saab järgmine koha nii-öelda eelmise tuules ehk automaatselt ja avalduse esitamisega pole kiiret,” tõdeb Napp.

Järjekord on järjekord, sõltumata sellest, kas elatakse lasteaia kõrvalmajas või kaugemal, tuleb kõigil aegsasti enda kirjapanemisele mõelda.

Ehkki Pärnu 14 lasteaeda võtavad vastu peamiselt Pärnusse registreeritud lapsi, pole linnal õigust mujal omavalitsustes elavate vanemate taotlustest keelduda.

Pärnakad on koha saamisel eelistatud, mujalt avalduse esitanud pretendeerivad esimesele vabale kohale, mis kohalikest lastest üle jääb.

Pärnusse ülekolijatel ja end linna sisse kirjutanud vanematel tuleks sellest sammust kultuuri- ja haridusosakonnale teada. Siis tekib õigus kohale ja järjekord päevast, millal laps on elanike registrisse kantud.

Kuigi valdav osa tänavu 1. septembrist kohasoovijatest on alla kolmeaastaste laste vanemad, pole kõigil lootust juba sel aastal sõimekohta saada.

“Avame tänavu küll neli uut sõimerühma, ent kõik, kes 1. septembrist sõimekohta sooviksid, paraku kohta ei saa,” sõnab Napp, pidades silmas eeskätt neid, kes avalduse on esitanud 2011. aasta lõpus või 2012. aastal.

Kui Pärnu lasteaedadest peaks tänavu sügisel minema kooli veidi üle 400 lapse, siis lasteaiajärjekorras on pärnakaid ligemale 700 ja neile lisandub sadakond last teistest omavalitsustest. Teisalt teab Napp oma kogemusele tuginedes, et pea igal aastal lükkab lasteaiakoha taotluse edasi umbkaudu 100 järjekorras olijat.