Arendajate surve Pärnu jõe kallaste täisehitamiseks ja tõik, et jõgi kui eri asumeid ühendav veetee pole siiani kasutuses, on teinud murelikuks Pärnumaa naiste ümarlauas osalejad. Järjekordsel kokkusaamisel vormus arutelu kümnepunktiseks ettepanekuks, mille adressaadid olid linnapea ja volikogu esimees.
Pärnu volikogu esimees vastas naisühendustele
Pärnu linnavolikogu esimees Vahur Mäe vastas MTÜ Kodanikujulguse algatusel tegutsevale naiste ümarlauale põhjaliku selgitava kirjaga. Selles mööndakse, et tervikuna on Pärnul aukartust äratav ressurss kaldajoone näol, millest lõviosa on välja arendamata, ja see seab meid silmitsi põnevate väljakutsetega.
“Küsimus on suurtes visioonides ja nende realiseerimises,” seisab vastuses. Selgitusena on lisatud, et tänavu liitus omavalitsus rahvusvaheliste veeäärsete linnade ühenduse projektiga “WaRe-Waterfront Regeneration”, et õppida rahvusvaheliste näidete varal. Märtsi lõpus aga toimub Pärnu uue kunsti muuseumi ja linnavalitsuse koostööna projekti teine etapp. See tähendab, et võõrustatakse Porto, Ljubljana, Praha, Venezia ja Bratislava linnaplaneerijaid. See on visioonikonverents, kuhu on oodatud kodanikeühenduste esindajadki.
Tunamullu 18. novembril kehtestas Pärnu linnavolikogu Pärnu jõe kallaste ja sadama akvatooriumi detailplaneeringu, see tähendab otsustavat ja murrangulist sekkumist jõekallaste vaadete avamiseks, seisab vastuses.
Uue üldplaneeringu avalikustamine on kavandatud sügisesse.
Pärnumaa naiste ümarlauas tehtud ettepanekud edastati volikogu esimehe selgitusele tuginedes planeerimisosakonna spetsialistidele.