Kaks gümnaasiumi võivad kahaneda põhikooliks

Pärnumaa omavalitsuste liidu (POL) ettepanekud ja täpsustused haridus- ja teadusministeeriumi gümnaasiumivõrgu korrastamise lähtealustele on vormistatud käesoleva aasta 23. veebruaril ning dokumendis tehtud järeldused-ettepanekud käsitlevad kõiki maakonnas keskharidust andvaid üldhariduskoole.

Ministeeriumile läkitatud kirja alguses rõhutatakse, et maakonna koolivõrgu tulevikku puudutava dokumendi koostamisel lähtuti üksnes ministeeriumi sõnastatud riigi gümnaasiumivõrgu korrastamise lähtealustest. Ehk Eesti koolisüsteemi aluseks on kodulähedane hea ja turvaline põhikool, õpilastele on kõigis piirkondades võrdselt tagatud õppe kõrge kvaliteet ja valikud ja kogu riigis koolivõrgu efektiivne korraldus.

Kolm paralleeli

Samuti peavad Eestis olema ainult tugevad gümnaasiumid. Nii on õpilastel võimalus leida endale edasise haridusteega seotud huvi- ja võimetekohane õppevaldkond ja nad saavad valida mitme üksteisest selgesti eristuva õppesuuna ja eri valikainete vahel.

Ühtlasi on nüüdisaegse õpikeskkonnaga gümnaasiumis kvalifitseeritud õpetajad, kes soodsas arengukeskkonnas saavad töötada täiskoormusega.

„Nende tingimuste täitmiseks peab gümnaasiumiastmes olema vähemalt kolm paralleelklassi ehk arvestuslikult 252 õpilast,” soovitasid lähtealused. „Suuremates linnades (Tallinnas, Tartus, Pärnus ja Narvas) on otstarbekas vähemalt viis paralleeli ehk arvestuslikult 540 õpilasega gümnaasiumid, sest see annab rohkem valikuvõimalusi ja suuremat ökonoomsust koolipidajale.”

Gümnaasiumivõrgu korrastamise lähtealused toonitasid, et piirkondliku koolivõrgu kujundamisel võis lubada piirkondlikest eripäradest tingitud mööndusi, küll ei nähtud ette järeleandmisi õppekvaliteedi arvelt.

Õpilasi napib

Eeltoodut arvestades leidis POL seoses Pärnu-Jaagupi gümnaasiumiga, et selles gümnaasiumiastme säilitamine on raske, kuid regionaalarengu seisukohalt vajalik.

Raskustena toodi esile nii Pärnu linna suhtelist lähedust, õpilaste arvu vähenemist koolipiirkonnas kui olulisi investeeringuid vallasisese transpordi korraldusse.

Ka mainitakse POLi järeldustes-ettepanekutes, et lähiaastail on õpilaste arv gümnaasiumis 30–40, ja tuuakse välja kooli koht riigieksamite tulemuste pingereas: 2010. aastal 157. ja 2011. aastal 163. (eksameid tehti vastavalt 256 ja 241 koolis).

Gümnaasiumiastme kaotamine Pärnu-Jaagupis eeldab nii lisainvesteeringuid transporti, õpilastele riiklikke eluasemetoetusi kui õpilaskodu loomist Pärnusse.

Sindi gümnaasiumi kohta märgib POL, et kui põhikooli tulemused on maakonna ühed tugevamad, siis riigieksamite tulemused väga tagasihoidlikud. Samuti räägib gümnaasiumiosa tegevuse lõpetamise poolt hea transpordiühendus lähedase Pärnuga.

Liiati on tõenäoline õpilaste arv gümnaasiumis lähiaastail 30–40.

„Soovitus volikogule: kaaluda gümnaasiumiastme pidamise otstarbekust, sest selle säilitamine muudatusi tegemata on äärmiselt raske,” öeldakse POLi kirjas. „Sindi gümnaasium kui Pärnu linna lähedane gümnaasium võiks spetsialiseeruda keskhariduse andmisele noortele, kes plaanivad minna omandama kutseharidust, arendades selleks koostööd Pärnumaa kutsehariduskeskuse ja teiste kutsekoolidega.”

Riik ei kamanda

„Võib-olla on omavalitsusliitude arvamust natuke arvestatud, aga nagu ka Postimehe artiklist selgub, teeb riik reformi ära ikka nii, nagu tema tahab,” pakkus Halinga valla haridus- ja kultuurinõunik Tiia Kallastu. „Halinga vallas on gümnaasium kindlasti selle õppeaasta lõpuni ja arvan, et ka uuel õppeaastal, 1. septembrist 2012: keegi ei ole volikogule vastavasisulist kooli senisel kujul jätkamist välistavat eelnõu koostanud ega esitanud.”

Halinga vallasekretär Riini Õige tõdes samuti, et kohaliku kooli gümnaasiumiosa kaotamist praegu päevakorras pole, pealegi ei lähtu muutused ühe kooli töös sellest, et riik käsib kooli gümnaasiumiosa sulgeda ja omavalitsus tormab käsku täitma. Reformid toimuvad siiski arengukavast tulenevalt.

„See on mu isiklik arvamine, aga selle kooli puhul ei tohiks raha nii väga vaadata, sest ega maalapsel ja tema vanematel ole seda raha, et last linna kooli panna,” nentis Õige. „Tean ise täpselt, kui palju mul Pärnus gümnaasiumis käiva lapse peale kulub.”

Küll oli Õige seda meelt, et ehkki vald on seni gümnaasiumi ülalpidamisega hakkama saanud, ei pruugi see nii jätkuda, kui riik muudab koolide rahastamise mudelit.

Pole põhjust rabelda

Sindi linnapea Marko Šorin ütles, et kuigi omavalitsus soovib Sindis gümnaasiumi säilitada, on see raske ülesanne, sest Sindi on Pärnule lähedal ja bussiühendus tihe.

„Kaugemad kohad on Pärnust nii kaugel, et sealt õpilaste transport või neile elamistingimuste loomine Pärnu linnas tähendaks konkreetseid kulutusi. Aga kuna Sindi on linnale nii lähedal, siis siinse gümnaasiumi sulgemine ei tooks mingeid riigi või kohaliku omavalitsuse poolseid kohustusi,” väitis linnapea.

Šorin märkis, et kuna tegemist on omavalitsuste visiooniga, pole põhjust rabelda. „See kava ei toetu ühelegi otsusele, see on küsitluse tulemuste peegeldus, mille põhjal ei ole algatatud haridusreformi omavalitsuste ega riigi tasandil, ta on mingil moel hetkeolukorra analüüs, olukorra kajastus,” tõdes Sindi linnapea.