Pärnu vesi suleb ühisvoolsed veetorud

Enamasti tehakse seda AS Pärnu Vee kulu ja kirjadega ja keskkonnainvesteeringute keskuse toetusel, mitte lõviosas euroraha eest, nagu ehitatakse vee ja kanalisatsiooni põhitorustikke linnas.

Loodust reostavate torude sulgemine algas varem, kui veevärgi europrojektid Pärnus käivitusid, sest sulgemist vajas 11 Pärnu jõkke, Rääma ojja ning merre reovett laskvat ava, mis juba nõukogude ajast toimisid.

Pärnu Vee juhataja Garri Suugi kinnitust mööda on praeguseks suletud üheksa väljalasketoru ja kaks viimast, mis koguvad reovett Vingi ja Liiva tänava kandis ja avanevad Pärnu jõkke, suletakse käesoleva aasta lõpuks.

Töö käigus muudetakse varem reo- ja sademevett veekogudesse voolata lasknud torud lahkvoolseks, misjärel reovesi juhitakse puhastusjaama ning sellest lahutatud sademevesi looduslikesse veekogudesse. Selleks on keskkonnaamet Suugi kinnitust mööda väljastanud Pärnu Veele vee erikasutusload.

Kokku tuleb Pärnusse 80 sademe- ja lumesulaveetoru, mis avanevad looduslikesse veekogudesse.

Suuk lisas, et Pärnu veefirma on kohustunud võtma keskkonnaameti valikul sademeveetorude otstest pisteliselt veeproove ja laskma neid laboris uurida.

“Suurim oht, mis sademeveetorude looduslikesse veekogudesse juhtimisega kaasneda võib, on naftareostus,” märkis Suuk, lisades, et torud pole peidetud ja visuaalne kontroll naftalaikude üle toimub kogu aeg. “Kui naftareostust märgatakse, tuleb kiiresti leida reostuse allikas ja see likvideerida.”

Praegu ehitatakse sademevee väljalaskekohti Pärnu jõkke Kesklinna silla juures Ülejõel, kus allavett voolab Jannseni ja Tallinna maantee ristmikult kogutav vesi.