Pärnumaa valdadel puudub ühinemishuvi

„Ühinemisi on ka varem uuritud, aga selles analüüsis on võrreldavatele alustele pandud kõik seni toimunud ühinemised,“ väitis uuringut tutvustanud regionaalminister Siim Valmar Kiisler. „Keskeltläbi on valitsemiskulude osa vähenenud kolmandiku võrra: 14,9-lt protsendilt kümneni. See tähendab aga seda, et pärast ühinemist on võimalik pea kolmandik senistest kuludest kasutada inimeste, mitte bürokraatia ega juhtimise jaoks.”

Toodud uuringu valguses võiks arvata, et 1966. alanud protsess on ajapikku hoogustunud ja valdade ühinemine saanud igapäevaseks nähtuseks. Paraku nii ei ole.

Pärast toonase Halinga valla ja Pärnu-Jaagupi valla vabatahtlikku ühinemist 1996. aastal Halinga vallaks on Eestis liitunud veel 51 kohaliku omavalitsuse üksust. Selle tulemusel on moodustunud 22 omavalitsusüksust ja omavalitsuste arv vähenenud 254-lt 226ni.

Pärnumaal on Halinga valla ja Pärnu-Jaagupi valla eeskuju järginud Saarde vald, Tali vald ja Kilingi-Nõmme linn, mis 2005. aastal ühinesid Saarde vallaks, ja Kaisma vald ning Vändra vald, mille liitumise järel 2009. aastal moodustus suurem Vändra vald.

Siinkohal tasub meenutada, et Halinga ja Pärnu-Jaagupi ühinemist stimuleeris valitsus valla soojalaenu kustutamise ehk 2,2 miljoni krooniga, rahatugi on toetanud hilisemaidki liitumisi.

Initsiatiiv altpoolt

Et 2004. aastal otsustas riik senisest paremini reguleerida ühinemise soodustamise põhimõtteid ja tingimusi, täpsustada selle protsessi õiguslikke aluseid ja kehtestada toetuste eraldamise korra, võeti vastu „Kohaliku omavalitsuse üksuste ühinemise soodustamise seadus”.

„Mina julgen väita, et konstruktiivset tööd haldusterritoriaalse reformi kontekstis Pärnumaal praegu ei tehta,” ütles Pärnu maavanem Andres Metsoja. „Pigem räägitakse mingist ebamäärasest koostööst.”

Samal ajal on maavanema sõnade kohaselt selge, et vanaviisi edasi minna ei saa: ajad ja olud meie ümber muutuvad pidevalt.

Metsoja meenutas, et kui omaaegse siseministri Tarmo Looduse 2001. aastal välja pakutud haldusreformi kava nägi Eestis kohta 101 omavalitsusüksusel, neist tosin Pärnumaal, siis praegu on seegi number Pärnumaale suur. „Hiljem on seda arvu nähtud poole väiksemana, võib-olla kuus, aga võib-olla hoopis üks,” tõdes maavanem.

Liidavad raskused

Numbrist olulisem on Metsoja hinnangul see, et ühinemisinitsiatiiv lähtuks Pärnumaa omavalitsuste liidult, kohalikelt omavalitsustelt ega oleks riigi dikteeritud.

„Kõige parem riigi toimimise loogika koha pealt oleks, kui lepitaks kokku alt üles, aga kui räägime, et ei suuda ära teha gümnaasiumireformigi, ja kaalume võimalust anda gümnaasiumivõrk üle riigile, et see teeks reformi ära, on see ilmselge näide nõrgast riigist, nõrgast kodanikualgatusest,” nentis maavanem. „Raha ei ole võluvits, võluvits ei ole ka see, kui gümnaasiumivõrk antakse riigi kätte ja öeldakse, et nii hakkabki olema – see ainult suurendab rahva eemaldumist demokraatiast.”

Peatudes võimalikul, kogu Pärnumaad hõlmaval ühel omavalitsusel, tõdes rääkija, et kaude on osa valdade funktsioone juba koondunud. Seda ilmestab maavanema arvates hästi nii maakonna bussiliikluse kui jäätmekäitluse korraldus.

„Minu küsimus ongi see, et kui lüüa lahku valitsemine ja teenuse pakkumine, siis mida valitseda, kui vallas on 1000 elanikku, ja millega valitseda, kui ressurss on selline, nagu ta on,” arutles Metsoja. „Ehk praegune edu valem baseerub sellel, et on kasutada Euroopa Liidu raha ja mida tegusam omavalitsusjuht ja ärksam omavalitsus, seda suurem on edulootus.”

Esialgu viitab suurele omavalitsusüksusele koos sellest tuleneva hea ja halvaga maavanema sõnade järgi Pärnu linna osalusega Sihtasutus Pärnu Haigla, ehkki haigla pakub tervishoiuteenust nii linna kui maakonna elanikele.

Või Eesti riigi, Pärnu linna ja Paikuse valla asutatud Sihtasutus Endla Teater, kuigi Endla “teenindab” nagu haiglagi kogu maakonda. Või Pärnu maakonna muuseumi tulevik: loogika põhjal peaks selle aastaid linna territooriumil paiknenud asutuse juhtimine minema varem või hiljem Pärnu linnale.

„Ma väidan, et suured asjad koonduvad ikka kusagile ja kuigi räägime kaasavast ühiskonnast ja kogukonna kaasarääkimisest, on teatud olulistel juhtudel minu meelest hoopis vastupidi,” tõdes Metsoja.

Kunas praegused Pärnumaa omavalitsusüksused võiksid jätkata valdade ühinemise loendit, ei osanud Pärnu maavanem öelda. Ta märkis vaid: „Raskused liidavad. Ju siis pole veel küllalt raske, ju siis on veel võimalik nii edasi minna.”

Eesti haldusjaotus

1922 – 13 linna, 17 alevit, 378 valda.

1938 – 33 linna, 248 valda.

1950 – 32 linna, 22 alevit, 641 külanõukogu.

1965 – 32 linna, 22 alevit, 238 külanõukogu.

2012 – 33 linna, 193 valda.

Andmed: Eesti omavalitsuse ajalugu