Kui Rail Balticu raudteeliin peaks sel kümnendil valmima, peaks jooksvate kulude katmiseks mööda seda Eestit läbima vähemalt seitse-kaheksa kaubarongi päevas ühel suunal. Tartus täna esinenud Eesti Raudtee juht Kaido Simmermann ütles, et see koormus on saavutatav.
Kui praegune reaalsus on see, et ligi 60-85 protsenti Rail Balticu ehitusmaksumusest saab katta Euroopa Liidu toetusraha eest, siis raudtee käigus hoidmine jääb riikide endi mureks. Et tagada raudtee töös hoidmine ja remontimine, on Eesti Raudtee juhatuse esimehe Kaido Simmermanni arvutuste kohaselt tarvis, et Eestis sõidaks Tallinnast Pärnu suunal päevas vähemalt 7-8 suurt rongikoosseisu, ka tagasi peaks saabuma iga päev sarnane rongide arv, vahendas ERRi uudisteportaal.
Simmermanni sõnade kohaselt on juba praegu soomlastel huvi suurte kaubakoguste vedamiseks.
Kui Simmermanni jutu järgi on ainsaks Rail Balticu ehitamist takistavaks ohuks rahapuudus ja muud küsimused on lahendamisel või lahendatud, siis transiidiekspert Raivo Vare nii optimistlik pole. "Rääkisime, et soomlastel on huvi, aga sealsamas võib olla tehnilisi probleeme, miks ei tule kaup sellele teele ja võib-olla on vaja riikide abi," rääkis ta.
Tartus toimuval logistikaseminaril oli kohal Läti Raudtee juhatuse esimees Ugis Magonis, kes kinnitas oma sõnavõtus, et nemad tegutsevad projekti õnnestumise nimel ja soovivad selle raudtee valmimist. Magonise sõnade järgi on Lätis käimas veel vaidlusi, kust täpne trass kulgema peaks, otsustamisel on Riiga siseneva ja väljuva teekonna valik.