Maret Maripuu: Hea tervis omast käest

Maret Maripuu
, riigikogu liige (Reformierakond)
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maret Maripuu.
Maret Maripuu. Foto: PP

Iga päevaga tunnetame üha rohkem õhus kevadet, isegi siis, kui vihma sajab, päike pilve taga või temperatuur kohati jäine tundub. Peale looduse tärkamise tuletab kevad meelde, et rannahooaeg läheneb, ja meenub uue aasta lubadus “võtan kaalust alla, et suvel ilus olla”.

Kevadised ilmad kutsuvad liikuma värskes õhus. Metsa- ja terviseradadele tuleb üha rohkem spordiklubide külastajaid, nendega liitub neidki, kes spordiklubisse ei jõua/saa ning talvel kogunenut maha raputada soovivad. Rõõm on näha, et tervisesportijate seas on aina enam näha eakaid.

Selleaastane maailma tervisepäev 7. aprillil ongi pühendatud eakatele. Euroopa Liiduski on käesoleva aasta teema aktiivne vananemine.

Keskmine oodatav eluiga on Eestis pikenenud märkimisväärselt. Selles on suur roll meditsiini kiirel arengul, kuid muutunud on inimeste enda suhtumine ja oskus oma tervise eest hoolt kanda.

Maailma terviseorganisatsioon ütleb, et kui 30 protsenti tervisest sõltub arstiabist, siis ülejäänu tuleneb inimesest ja tema valikutest. Sama kinnitas hiljuti perearst dr Anneli Kalle-Talvik raadiointervjuus: liiga sageli kipuvad inimesed arvama, et arsti juures käik ongi tervisehädade ennetamine. Tegelikult algab ennetustöö siis, kui inimene jõuab koju, mõtleb arsti nõuannete peale ning muudab oma käitumist: jätab suitsetamise, muudab oma toidusedelit, läheb õue kõndima.

Tuleb nõustuda, hea tervise suurim komistuskivi on inimene ise. Ega arst tule suitsu käest kiskuma, õhtusöögilaua äärde kaloreid lugema või terviserajale talutama.

Vabandused, vabandused …

Elustiili harjumuste muutmise vältimise vabandusi leiab alati: spordiklubid on kallid, tervislikult toitumine on kallis, spordiriided on kallid; pole aega õue minna, miljon asja vaja teha; terviserada jääb kaugele; ilm on halb. Seda loetelu oskab igaüks ise jätkata.

Ise me endale neid takistusi välja mõtleme. Alustada saab vähesest. Kartulikrõpsu asemel porgandit krõmpsutada tuleb soodsamgi. Ja kas seda jahukastet liha ja kartuli peale on ikka nii rohkelt ja alati vaja?

Mõistuspärane alkoholitarbimine hoiab tervist ja säästab rahakotti. Spordiklubisse mineku asemel võib teha kodukandis pikema jalutuskäigu või minna jala tööle. Kui muu ei aita, võib ju ette kujutada, et transporditöötajad streigivad või linnatransport on tasuta ja ülerahvastatud ning tööle pääsebki ainult jala.

Peene dressi asemel kõlbab sportida täiesti tavalises dressis. Sportlaste sõnade järgi tunnebki amatööri ära säravast ja moodsast spordivarustusest. Kindlasti ei tohi mõelda, et “kõik vaatavad, milline ma olen, kõik ümberringi puha noored ja ilusad”. Liikumisest saab hea enesetunde ja rõõmsa meele ning see kaalub üles kõik muu.

Talitage kevadel targasti

Üks kevadisi traditsioone on suurpuhastus. Ja nii, nagu teeme korda kodu, tuleks ette võtta muudatused oma igapäevastes harjumustes. Üks olulisimaid oskusi on enda ja lähedaste tervise eest hoolitsemine.

Palju on räägitud sellest, et meie inimesed peavad omast taskust kõvasti juurde maksma, et osta välja ravimid. Selles suhtes tõi alanud kevad kaasa häid uudiseid. Sotsiaalministeeriumis valminud ravikindlustusseaduse eelnõu kohaselt väheneb omaosalus tervelt 240 ravimi puhul, millel enamasti on soodustus 50 protsenti.

Arvestuslikult väheneb 50protsendise soodustusega ravimi retsepti puhul omaosalus 22 protsendi võrra. Tähtis on meelde tuletada, et apteeki retseptiravimit välja ostma minnes peab apteeker teile tutvustama sama toimeainega kõige soodsamat ravimit. Geneeriliste ravimite varasemast laialdasem kasutus on aidanud Eesti inimestel juba märgatavalt raha kokku hoida.

Selleks, et tervisehädasid ennetada, tuleb unustada vabandused ja ettekäänded, mis takistavad rohkem liikumast, tervislikumalt toitumast, vähem alkoholi tarbimast ja riskivabamalt käitumast ehk jätta maha need harjumused, mis elust mitu aastat kustutavad.

Liigne alkohol, suits, ebatervislik toit, traumad ja õnnetused on Eesti kirstunaelad, mille tõttu kaotame palju noori ja täies tööjõus inimesi. Väikese rahvana peame oskama hoida ennast ja teisi, nii noort kui vana, nii sõpra kui võõrast.

Hea sõna ja naeratus oma lähedasele, sõbrale, kolleegile, vastutulijale on juba väike samm parema tervise poole. Ja tervisepäev peaks olema iga päev, mitte vaid kord aastas.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles