Narkokoertel on uimastite peale hea nina

Asso Puidet
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vändra konstaablijaoskonna ülemkonstaabli Ene Miili sõnade järgi peab koerajuht eelkõige oskama looma lugeda ehk tema kehakeelest aru saama.
Vändra konstaablijaoskonna ülemkonstaabli Ene Miili sõnade järgi peab koerajuht eelkõige oskama looma lugeda ehk tema kehakeelest aru saama. Foto: Ants Liigus

Väide, nagu oleksid oma ameti tõttu narkootikumidega vägagi lähedalt kokku puutuvad koerad uimastisõltlased, on samavõrd väär ja jabur kui väide, nagu oleksid narkopolitseinikud narkosõltlased.

Nii lükkas kolmapäeval Pärnu bussipargis teenistuskoerte õppekogunemise korraldanud koerajuht, piirivalve vanemkonstaabel Silvar Rattas levinud väärarusaama resoluutselt ümber.

“Need koerad on piisavalt kallid ja kui neile narkootikume anda, oleks see ressursi raiskamine, sest nad sureksid väga kiiresti ära,” on tema kinnitusel narkokoerte treenimiseks ja vormis hoidmiseks paremaid mooduseid kui neile narkootikumide manustamine.

Kas või seesama õppepäev, kui narkokoerad Pärnu bussipargi poolt õppuste korraldamiseks laenatud bussi istmete vahele peidetud narkopakikesi otsisid, samal ajal kui nende liigi- ja ametikaaslastest patrullkoerad territooriumil jälgi ajasid.

Tahtma peab

“Koolituse iva ongi selles, et koer peab suutma töötada igal pool, teda ei tohi segada ei inimesed, autod ega mitte miski – sellepärast treenimegi bussides, laevades, kus iganes,” avas sisekaitseakadeemia teenistuskoerte koolituskeskuse instruktor Andres Suurküla põhjusi, miks narkokoerte koolitus sedakorda just bussipargis korraldati.

Millised droogid täpselt koertele bussiistmete vahele peibutuseks pandud olid, jääb saladuseks. Ent Rattase kinnitusel tunneb narkokoera nina kõiki Eestis enimlevinud illegaalseid uimasteid ja erguteid.

Ära petta või lõhna nende eest varjata on Rattase kinnitusel keeruline, et mitte öelda võimatu. “Mis asi see lõhn on – lõhn on ju molekul, samamoodi koosneb molekulidest narkootikume ümbritsev pakend ja molekulid molekule kinni ei pea,” ei tea ta ühtegi materjali, mis absoluutselt lõhna välja ei anna. Küsimus on lihtsalt selles, kas lõhnamolekulid tungivad välja tunni ajaga või päevaga. Ja kui lõhn juba õhus, nopib koera nina selle sealt üles.

Haistmismeele erksuse poolest sobiksid pea kõik koerad narkokoerteks. Ent see, mis ühest koeravolaskist tubli narkokoera teeb, on Rattase sõnade järgi eelkõige tahe.

“Ta peab tahtma inimesega koos mängida ja inimese heaks tööd teha – see on äärmiselt oluline, sest paljudele koertele meeldib lihtsalt niisama diivanil lesida,” selgitas Rattas.

Kolmapäevasel koolitusel osalenud narkokoertel oli tahe igatahes vägagi olemas. Ehkki kogemustepagasist ja iseloomust tulenevalt on töömeetodid erinevad, näitasid nad kõik pärast mõningat ringi rahmeldamist, pingiridade alla ja peale piilumist ning ahnelt ninaga õhu vedamist oma juhtidele uimastite asukoha kätte.

Erivahend, mitte ametnik

Võiks isegi öelda, et koerad teenisid oma palgatšeki auga välja. Ent paraku on Lääne prefektuuris 13 teenistuskoera nagu kõik teisedki teenistuskoerad arvel erivahendina ja seega palgasaajate nimekirja ei kuulu. Nii nagu ei maksta palka käeraudadele.

Siiski, erinevalt käeraudadest oskavad need neljajalgsed erivahendid hinnata sõbralikku turjalepatsutust ja tunnustavat sõna. Ja sellest rõõmust neid ilma ei jäetud.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles