Kohtumisel osalesid peale linnavalitsuse liikmete Eesti jalgpalliliidu peasekretär Tõnu Sirel, Eesti kergejõustikuliidu peasekretär Sirje Lippe, Pärnu jalgpalliklubi treener Jüri Saar, Pärnu linna spordikooli ja Pärnu Altiuse kergejõustikuklubi treener Ando Palginõmm.

"Pea kümme aastat arutluse all olnud küsimus, kas alati pealtvaatajaid paelunud kergejõustik ja jalgpall mahuvad ühele staadionile, sai tänasel kohtumisel ühese vastuse - jah," ütles Pärnu linnavalitsuse pressiesindaja Maria Murakas-Ollo.

Jalgpalli poolelt on eesmärk, et Kalevi staadion vastaks UEFA välja antavale teise kategooria staadionile, mis tähendab, et seal on 1500 individuaalset istekohta ja palliplatsi mõõtmed on 66x103 meetrit.

Kergejõustiku poolelt pandi tänasega punkt arutelule, kas staadionile tuleb, arvestades jalgpalliplatsi mõõtmeid, kuus või kaheksa jooksurada. Võimaluste kaaludes ning maa-ala hinnates on staadionile võimalik rajada kaheksa jooksurada.

Kalevi staadioni rekonstrueerimisega pretendeerib Pärnu rahvusvahelise kergejõustikuliidu (IAAF) välja antavale teise klassi sertifikaadile, mis lubab siin läbi viia kõrge rahvusvahelise tasemega võistlusi.

Selline sertifikaat on antud kolmele staadionile Eestis: Kadrioru staadionile Tallinnas, Tartu Tamme staadionile ja Rakvere staadionile.

„Kohtumine oli konstruktiivne ja tulemuslik. Asjad, mille üle oli rohkem kui kümme aastat vaieldud ja mis olid ikka vastuseta, said täna ühesed otsused. Hindan nii jalgpalliliidu kui kergejõustikuliidu kompetentsust, konstruktiivsust ja kompromissivalmidust kõrgelt,“ sõnas pärast kohtumist linnapea Toomas Kivimägi. „Kavandame parima staadioni, mis võimalik. Loomulikult pole ruumiga priisata, ent staadionile mahuvad nii kergejõustik kui jalgpall.“

Kivimägi lisas, et mõistagi kõike korraga ei saa, ent eesmärk on jätkuvalt staadion põhiosas poolteise kuni kahe aastaga korda teha.

Kalevi staadion kuulub Pärnu linnale, ent 1. oktoobril 2005 seati sellele hoonestusõigus Eesti spordiseltsi Kalevi kasuks. Et Kalevil lepingus ettenähtud investeerimiskohustust täita ei õnnestunud, läheb hoonestusõigus tänavu kevadest tagasi Pärnu linnale.