Pärnu linnavalitsus teatas, et on lahendanud kümme aastat kestnud vaidluse, kas kergejõustiklased ja jalgpallurid mahuvad Kalevi staadionile koos toimetama.
Aastaid kestnud vaidlus lahenemas
/nginx/o/2017/11/13/7308253t1hcaea.jpg)
12. aprill 2012, 09:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
“Ühene vastus on: jah!” edastas linnavalitsuse avalike suhete teenistus pärast linnapea Toomas Kivimägi juures toimunud nõupidamist, kus olid kohal nii Eesti jalgpalli liidu peasekretär Tõnu Sirel kui kergejõustikuliidu peasekretär Sirje Lippe, samuti Pärnu jalgpalliklubi treener Jüri Saar ja Pärnu Altiuse klubi kergejõustikutreener Ando Palginõmm.
“Kohtumine oli äärmiselt konstruktiivne ja tulemuslik,” võttis Kivimägi arutelu kokku. “Asjad, mille üle oli rohkem kui kümme aastat vaieldud ja mis ikka veel on vastuseta, said ühesed otsused. Loomulikult pole ruumiga priisata, ent staadionile mahuvad nii kergejõustik kui jalgpall.”
Saar väljendas samuti rahulolu vastuvõetud kokkuleppe üle mahutada Kalevi staadionile pärast selle rekonstrueerimist kaks spordiala. Ja tulevikus peab staadion vastama UEFA ehk Euroopa jalgpalliliidu nõuetele, mis on kehtestatud teise kategooria võistluspaikadele.
Palginõmm seevastu teatas eile, et ta pole sugugi kindel, ega kergejõustik Kalevi staadionil jalgpallile jalgu jää.
Palginõmme ehmatas nõupidamisel kokkulepitu, et UEFA rahvusvahelisi tingimusi silmas pidades pikendatakse jalgpallimuru staadioni ringi sees 103 meetrini.
“Käisin ja mõõtsin jalgpalliväljaku üle,” sõnas Palginõmm. “Seda on praegu 100 meetrit. Kui muruväljakut pikendada kolme meetri võrra ning võtta arvesse turvatsoon, mida väljak vajab, võetakse kergejõustiklastelt kokku umbes seitsme meetri laiune ala staadioni otstes, mis teeb raskeks kõrgushüppe-, odaviske-, kuulitõuke- ja teivashüppevõistluste korraldamise.”
Palginõmm ütles, et tema meelest vajab kahe spordiala Kalevi staadionile mahutamine kõiki rahuldavatel tingimustel arupidamist ekspertide tasemel.
“Praegu oli jalgpallliliit end hästi ette valmistanud ja staadioniehituse eksperdid Pärnusse kaasa võtnud, samal ajal kui kergejõustiklased seda teha ei taibanud,” nentis kergejõustikutreener. Tema sõnutsi pole võimatu, et jalgpalluritel oli kohtumise eel selle eesmärkidest parem ülevaade kui kergejõustiklastel.
“Minu arvates tuleb asja üle veel aru pidada, muidu juhtub, et jalgpall saab rahvusvahelistele nõuetele vastava võistluspaiga, kuid kergejõustiklased mitte, kuigi lubati,” ütles Palginõmm.
Jalgpallurid nõuavad, et rekonstrueeritav Kalevi staadion vastaks UEFA väljastatava teise kategooria staadioni nõuetele. Selle tribüünil peab olema 1500 istekohta ja palliplats Saare ütlust mööda mõõtmetega 66 x 103 meetrit, arvestades peagi karmistuvaid staadioninõudeid.
Kergejõustiklastele lubati sealjuures jätkuvalt kaheksat jooksurada, mis võimaldaks staadionil võistluspaigana pretendeerida IAAFi ehk rahvusvahelise kergejõustikuliidu antavale teise klassi sertifikaadile.
Samasugune sertifikaat on seni antud kolmele Eesti staadionile: Kadrioru, Tartu Tamme ja Rakvere staadionile.