Kilingi-Nõmmes vahetub Edu Konsumiga

Linna peatänava poolses küljes kõrguvad tellingud, ehitustandriks muutunud 44 aasta vanust hooneosa piirab võrkaed ja möödakäijad ei aimagi, et aina ilusamate kevadilmadega käib töö keldrikorruselgi. Seal askeldavad vee- ja kanalisatsioonitorude ning põrandakütte paigaldamise eeltöö tegijad ning oma koha on leidnud puuküttegaasil töötav katlamaja.

Esmaspäevast ei pääse kauplustesse enam Pärnu maanteelt peauksest, vaid kahekorruselise maja tagant, et külastajad AS Pärnu REVi töömehi ei segaks. Täiesti uue näo ja sisuga ning ligemale kolm korda suurema müügipinnaga toidupood avab ukse novembris, ümber- ja juurdeehitamine lõpeb kuu varem, oktoobris.

Kitsikusest välja

Kilingi-Nõmme majandusühistu juhatuse esimees Peep Kaljuste ütleb, et 1968. aastal avatud toidupoes on praegu väga vähe ruumi nii ostlejatele kui töötajatele. Esikülje juurdeehitusega avardub müügisaal 235-lt 647 ruutmeetrini ning külmapind saab topelt suurem kui seni. See tähendab kaubavaliku mitmekesistamist, käepärasemat väljapanekut ja külastajatele lahedamat liikumist riiulite-lettide vahel.

Eesti tarbijate keskühistul (ETK) on 19 liiget, üks neist Kilingi-Nõmme majandusühistu. Keskühistu on ühistute ühistu ehk iga liitunud ühistu on selle omanik. Praegu töötab riigis 72 Konsumi poodi. Kauplused on ja jäävad liikmete omandiks.

“ETK-l on oma kontseptsioon, mismoodi peaks kauplus välja nägema, soodsaid ühississeoste on võimalik teha ainult koos teiste ühistutega. Kauba maht ja valik, soodusmüügid on otseselt seoses kaupluse ketimärgiga ja valmiv Konsum saab olema suuruselt standardi järgi keskmiste hulka kuuluv,” selgitab Kaljuste.

Kaljuste lisab, et Kilingi-Nõmmel lõpeb Edu keti 17 aasta pikkune ajastu Eestis. Kilingi-Nõmme linnas avati see pood 16ndana naljapäeval, 1. aprillil 1995, kuid mitte naljaks ja ajalukku läheb see Edu tänavu novembrist.

Esimene Edu kauplus avati 1993. aastal Raplas, aasta varem oli Tallinnas ukse lahti teinud esimene Konsum. Esimesed tarbijate ühingud asutati Eestis 1902. aastal Sindis ja Antslas. Kilingi-Nõmme majandusühistu tähistas mullu asutamise 100. aastapäeva ja väärika juubelikingitusena mõjus teadmine, et pealinna arhitektuuribüroos OÜ Eeteprojekt on valminud poemaja renoveerimise ja juurdeehituse projekt ning ehitusluba olemas.

Projekti autor arhitekt Indrek Niitla möönab, et Konsumi kaupluste tegemine tähendab kinnipidamist selle konkreetse poeketi standardist, mis eelkõige puudutab riiulite paigutust, siseviimistluse värvitoone, vajalike ruumide suurust ja nimekirja.

“Välisviimistluse toonid valisin ise sama hoonekompleksi üldise lahendusega ja sobivusega olemasolevasse keskkonda,” mainib Niitla.

Poemaja välisseinad kaetakse veebruaris alanud ja oktoobris lõppevate põhjalike tööde ajal tsementkiudplaatidega, kasutatakse värvitud ja kivipurukattega plaate. Aknad tulevad alumiiniumprofiilide ja energiasäästlike klaaspakettidega, välisuksed tehakse terasest.

Liikmete panus

Kaljuste jutu järgi on ühistu poemaja sel aastal suurim erakapitalil valmiv ehitusobjekt Kilingi-Nõmmes ja koostööpartner on Swedbank.

“Ega maakaubandus kusagilt toetust saa, aga nõuded külapoele ja Tallinna Kaubamajale on ühesugused,” trotsib majandusühistu juhataja tegelikkust. “Meie ühistu 614 liikme panus on vanas rahas 15 miljonit krooni, uues rahas miljon eurot selle kaubanduskeskuse ümberehitamisse. Aga see raha jääb sellesse piirkonda lisaväärtusena, see on meie liikmete panus Saarde valda.”

Konsumi värvikuub hakkab ühtlasi katma Kilingi-Nõmmel 1941. aasta juuni suurpõlengus säilinud Saarde majandusühisuse peahoone fassaadi, mille seina jäävad alles kahe panga rahaautomaadid.

Toidukaupluse peasissepääs ja vestibüül on pärast juurde- ja ümberehitamist senisest avaramad, kogu hoone sein tuuakse kolme meetri võrra peatänavale lähemale. Välisukse kohale ehitatakse uus varikatus, heledad toonid ja materjalid saadavad nõukogudeaegse sünge ja väsinud sisu möödanikku.

Saarde valla siseses linnas, nagu Kilingi-Nõmme seda omavalitsuste 2005. aasta ühinemise järel on, koosneb kõnealune kompleks kolmest osast. Keskne on juba mainitud Saarde majandusühisuse käsutuses 1917. aastast olnud hoone, näoga selle poole seistes jääb kurakätt kahekorruseline kontori-kohviku osa ja hüvakätt toidupood, mille kohal on olme- ja riidekauba äri.

“Võib-olla tuleb ümberehitamise ajal meil mingiks ajaks toidupood kinni panna, aga sellest teatame varakult ette, nagu sellestki, kui vastavalt tööde etappidele muutub ostjate sissepääs,” lubab Kaljuste ja palub juba ette ebamugavuste pärast vabandust.

Peatöövõtja Pärnu REVi projektijuht Enn Alunurm arvab, et toidupoodi päris kinni panna ei tulegi, kui, siis mõneks päevaks.

“Praegu valmistame ette ostjatele sissepääsu hoovi poolt, sest tulevast nädalast sulgeme tööde järjekorda arvestades peasissepääsu. Müügipind võib kitsamaks minna ajutiste vaheseintega, kuid ehituslikult püüame teha nii, et külastajad ümbertõstmiste pärast võimalikult vähe kannataksid.”