Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas on korduvalt selge sõnaga öelnud, et Rail Baltic tuleb, kuna nii on otsustatud. Oma sõnade kinnituseks võib Kallas tuua ridamisi näiteid muudest projektidest, mille rahastamist on kärbitud. Rail Balticut need ei puudutanud.
Ometi on Eestis märgata teatavat muret. Ei majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts ega regionaalminister Siim Valmar Kiisler ole otsesõnu seda välja öelnud, kuid suurim kartus seondub Eesti omavalitsuste suutlikkusega raudteeprojekti õnnestumises kaasa lüüa.
Kõigepealt vajame hädasti selgust, kust ja kuidas raudtee hakkab kulgema. Selleks, et Pärnumaa omavalitsused saaksid oma tegevust kavandada, peab neil olema selge ettekujutus, milliseid maa-alasid raudtee puudutab.
Paraku pole siiani kuulda olnud ühtki arutlust, kuidas Pärnu sellest raudteest maksimaalselt kasu saaks ja kus peaks asuma nii linna kui raudtee huve arvestades Pärnu uus raudteejaam.
Raudtee kulgemistee määramiseks on vajalikud maakonnaplaneeringud, mille algatamist valitsus eile toetas. Need peavad olema esitatud siseministeeriumile 2015. aasta lõpuks.
Planeerimisprotsess tuleb pingeline, sest tähtajad suruvad peale, kuna Rail Balticu rahastamiseks on raha reserveeritud Euroopa Liidu järgmisest eelarveperioodist.
Siseministeeriumist mööndakse, et niisuguse otstarbega raudtee planeerimise kogemust Eestis ei ole. Ilmselt tuleb töö käigus veel korduvalt meelde tuletada vanarahva tarkust üheksast korrast mõõtmisest ja ühest lõikamisest.
Kogemuste puudumine ei sega aga aegsasti loomast ettekujutust sellest, kuidas soovime näha Rail Balticu seotust Pärnuga.