Sain ühelt Pärnu linna kodanikult kirja, mille ta otsustas saata ajakirjanikule, kuna on püüdnud öörahu kohta saada linnavalitsuselt vastuseid juba mitu aastat, kuid asjata. Kodaniku pöördumine kaob nagu musta auku ja kui linnaametnik veel ütleb, et kui Pärnus ei meeldi, koli minema, kaobki mõte linnavõimuga suhelda, öeldakse kirjas.
Kirjutaja ei ole kesklinna elanikuna otseselt öörahu lühendamise vastu, kuid ei nõustu sellega tiheasustusega linnaosades. Tal poleks midagi selle vastu, kui rannas oleks lühike öörahu või poleks uneaega üldse. Siis teaksid ettevõtjad sellega arvestada ja koondaksid oma tegevuse vastavasse piirkonda.
Õige on seegi, et maailm on tulvil kuurorte, kus käib öömelu. Miks peaks Pärnu olema see koht, kus lahendust ei leita?
Kaaspärnakas kirjutab, et mõistab kesklinnas elamise teatavat keerukust, kuid kuidas on võimalik, et Helsingis algab öörahu kell 22 ja keegi ei kurda?
Linnakodanik soovib teada, kas linnavalitsus kavatseb korraldada mingi avaliku kohtumise, kus inimesed saaksid avaldada oma arvamust suvise öörahu kohta, või käibki kogu arutelu ajalehe kaudu?
Linnavalitsuse eest ei oska vastata, kuid Pärnu Postimees püüab igati avalikku arvamustevahetust käimas hoida. Siis ei saa keegi pärast vinguda, miks midagi ei räägitud või arvamusi ei kuulatud.
Oma meelsust öörahu suhtes saab avaldada kirjalikult linnavalitsusele. Muide, paistab, et Pärnu linnavalitsuses on midagi korrast ära tööga kodanike kaebuste, avalduste ja ettepanekutega. Liiga sageli kurdavad inimesed, et nende kirjad jäävad linnavalitsusest vastuseta. See ei ole kaugeltki praeguse linnavõimu probleem, vaid ulatub aastate taha, sest ametnikud on ju valdavalt samad. Kas linnapea Toomas Kivimägi ja abilinnapead saaksid oma alluvatele üle korrata, kuidas tuleb suhelda linnakodanikega?
Pärnu Postimees on siiani kuulda võtnud ja avaldanud kõik arvamused, mis puudutavad öörahu pikkust suvistel nädalavahetustel, ja kavatseme seda teha, kuni linnavõim otsusele jõuab.