Linlased võtsid linnaisad letti

Pärnakast riigikogu liige Jüri Jaanson tundis näiteks huvi, kuidas mõjutab Esplanaadi 10 kohtuasi Pärnu linna eelarvet.

Linnapea Toomas Kivimägi vastas, et Esplanaadi 10 puhul nähakse linnale lõpliku negatiivse kohtuotsuse korral lahendusena kolme võimalust: müüa Paikre prügila või taastusravikeskus Estonia või loota, et rahandusministeerium pigistab plaanitavate Pärnu jõe vasakkalda kordategemise ja rannapromenaadi pikendamise investeeringute suhtes silma kinni.

Jõe vasakkalda (Jaansoni raja) projekt on kinnitatud Eesti Vabariigi valitsuse linnaliste meetmete kavasse ja Pärnul on sealt õigus saada 1,4 miljonit eurot raja väljaehitamiseks. Paraku saaks ehitama hakata alles tuleval aastal ja seda juhul, kui linna võlakoormus jääb alla 60 protsendi.

Eesmärk saada Pärnu linna laenukoormus 2013. aasta eelarves alla 60 protsendi on aga otseselt seotud Esplanaadi kohtuvaidlusega. Ilma Esplanaadi riskita jõutaks kindlasti sihile, kinnitas meer.

Maakohtu otsuse on linn edasi kaevanud ja linnapea sõnutsi peaks ringkonnakohus otsuse langetama 27. aprillil. Kui seegi tuleb negatiivne, kaevatakse ilmselt otsus edasi riigikohtusse.

“Selge on see, et lõplik otsus riigikohtu tasandil tuleb selle aasta jooksul,” arvas Kivimägi. “Oleks lõplik kohtuotsus näiteks 2013. aasta kevadesse nihkunud, saanuks me 2013. aasta algul linnalisest meetmest kaks toetusraha kätte ja 2014ndal täidaks nii ehk naa võlakoormuse kriteeriumi, ka Esplanaadi kohustust arvestades.”

Ükskõik kuidas kohtuveskid ei jahvata, Esplanaadi 10 kohtusaaga lõpptulem on Kivimägi hinnangul Pärnu suurim väljakutse kahe lähiaasta perspektiivis.

Paikre müüki?

Sest kui riigikohuski langetab otsuse linna kahjuks, tuleb linnal leida OÜ Herderilt Esplanaadi kinnistu tagasiostmiseks ligemale kolm miljonit eurot.

“Loomulikult saame siis ka maja tagasi, kuid selle väärtus on praegu kroonides kümme miljonit, aga müüdi ta 35 miljoni krooniga,” tõdes Kivimägi.

Linnaeelarvest üksi kolme miljonit eurot välja ei pigista, põhitegevuse kuludelt enam allapoole minna ei saa.

Lisakatteallika leidmiseks on mõeldud nii Paikre prügila kui Estonia taastusravikeskuse müügi peale. “Mina olen seda meelt, et kui Paikre oleks müüdav normaalse hinna eest, võiks me Paikre müügiga maandada Esplanaadi 10 riski. Sellisel juhul täidaksime üsna suure tõenäosusega 2013 eelarve kriteeriumi alla 60,” sedastas Kivimägi.

50 protsenti Pärnu linnale ja 50 protsenti Paikuse vallale kuuluva Paikre müük sõltub eeskätt ettevõtte müügihinnast. Kivimägi ei välistanud, et ehk on linn Paikre tehinguga hiljaks jäänud, kuna prügimajandus on viimastel aastatel palju muutunud. On ju prügi hakanud Paikrest voolama Tallinna suunal, kus jäätmed soojusenergia saamiseks põletatakse.

Siiski on tegu hästi majandava ettevõttega. Linnapea väitel on Paikre valmis sel aastal linnale 100 000 ja järgmisel aastal 140 000 – 150 000 eurot omanikutulu maksma.

Ettevõttele alghinna määramiseks on linn pöördunud Swedbanki poole.

Või läheb kaubaks Estonia?

Teisena on kaalukausil Estonia müük, mida meer peab “poliitiliselt sensitiivseks”. Täielikult linnale kuuluva taastusravikeskuse majandusseis on linnapea jutu järgi küll oluliselt parem kui kahe aasta eest, kuid kõrgema hinna küsimiseks võiks tema arvates müügiga mõne aasta oodata. „Ma usun, et Estonia müügihinda saab lähiaastatel kasvatada. Kolme kuni viie aasta pärast võiks Estonia maksta oluliselt rohkem, kui meil praegu õnnestuks saada.“

Kui 2010 oli Estonia kasum 50 000 eurot, siis mullu üle 200 000 euro.

2012. aastaks kavandab Estonia 17protsendist käibe kasvu ja on valmis maksma nii sel kui järgmisel aastal dividende. “Sel aastal vanas rahas rääkides umbes kolm miljonit krooni, järgmisel kuus miljonit,” sõnas linnapea. “Oleme selle linnaeelarvesse kavandanud.”

Omanikutulu väljamaksmise lõiv on aga see, et investeerida Estonia sel ja järgmisel aastal ei saa. Sestap on kavandatud, et 2014 ja 2015 linn dividende välja ei võta.

Pehmema alternatiivina Estonia müümisele on abilinnapea Romek Kosnekranius käinud välja Estonia opereerimisõiguse müügi.

Kolmas õlekõrs Esplanaadi 10 kohtuasja rahaliseks klaarimiseks oleks leppida sellega, et 2013 ei suudeta laenukoormuse kriteeriumi eelarve tuludest alla 60 protsendi viia, küll aga 2014. aastal. Selle sammu hind on risk, et jõe vasakkallas ja promenaadi pikendus võivad jääda kaugemasse tulevikku.

“Eks üritame lähiajal rahandusministeeriumiga läbi rääkida,” lubas Kivimägi. “Meie argument on see, et oleme saanud paremini hakkama, kui oma eelarve strateegias näidanud oleme. Siis me ei peaks müügiga punnitama. Eriti just Estonia puhul, mille väärtust, ma usun, on võimalik veel ajas kasvatada.”

Kummitusmajad linnas

Järgmisena päris üks Rääma elanikest, mis saab jõe ääres tondilossina seisvast masinatehasest ja miks seda ei lammutata. Küsiti sedagi, miks üleüldse on linna, näiteks suusavabriku juurde ja mujale kavandatud kortermaju, kui juba valmis uued majad seisavad tühjalt.

Kosenkranius selgitas, et nii masinatehase, Pikk 16 kui äsja lammutatud Kuninga 21 puhul on tegu eraomandiga.

Kui juurdepääs majadele on takistatud ja hoonete küljest midagi tänavale ei pudene, ei saa linn omanikke kolemaju lammutama sundida.

Linnapilti rikkuvate tondilosside likvideerimise on pannud seisma vaidlused detailplaneeringute ümber. Tüliõunaks sageli hoonete kõrgus: kinnistuomanik tahab asemele võimalikult kõrget, saamaks suurt ehitusmahtu, linn madalamat hoonestust.

Kosenkraniuse sõnutsi on linnal praegu kehtivate detailplaneeringute järgi linnas nii palju ehitusmahtu, et Pärnu elanike arv võiks kolmandiku võrra suureneda.

Näiteks on Mais nõndanimetatud bussipargi elurajooni ette nähtud ehitada 1500, jõe äärde Viisnurga kinnistutele 500 korterit. “See pole enam üksi kinnistu, vaid sotsiaalmajanduslik probleem ja selle mõju. Kas uute korterite juurde on vaja uusi bussiliine, lasteaedu, kooli lähemale ja nii edasi,” rääkis Kosenkranius.

Kivimägi hinnangul on Pikk 16 lammutamine linnale tubli töövõit, ent niisama väärtuslik saavutus on kesklinna parkimismaja ja Pärnu Keskuse pankrotivara müük.

Vähe teada asjaoluna tõi meer välja kontserdi- ja parkimismaja vahele jääva tühiala, mis ei kuulunud küll Pärnu Keskuse pankrotivarasse, aga mille valdaja oli samuti pankrotis ja „pommiauk“ läinud Sampo panga kätte.

Pärnu Keskuse ostnud Vahur Roosaarele kuuluv ettevõte Stevara jättis endale keskuse neli ülemist korrust, kus asuvad korterid, ent kaubanduspindade osa müüdi ära Tartu Lõunakeskusele, mis soetas ka maalapi kontserdi- ja parkimismaja vahel.

Kivimägi ütles, et Port Artur 2 ette jääva parkla teeb samuti korda Lõunakeskus. Ala korrastamine ja katmine munakividega maksab tema andmeil paarsada tuhat eurot.

Elanike arv kahaneb

Vestlusringis osalenud linnakodanik leidis seepeale, et peale ruumilise planeerimise vajab linn majanduslikku planeerimist. Tuleks kanda hoolt selle eest, et rahvas linnast ei lahkuks.

Linna andmete järgi vähenes Pärnu kodanike arv mullu 504 inimese võrra. „Võõrsile läks Pärnust möödunud aastal umbes 350, tagasi tuli 100. Saldo on seega miinus 250,“ teadis meer. Siserände saldole kaotas linn mullu 150 kodanikku.

Et pärnakaid suri 2011. aastal 100 rohkem, kui sündis, on loomulik iive negatiivne.

Lahkumise põhjus leiti üksmeelsena olevat tööpuudus.

Samal ajal tõid linnajuhid välja, et kõigist Pärnu maakonna töökohtadest asub 80 protsenti Pärnus ning 2009. ja 2010. aastaga võrreldes on tööhõive paranenud.

„Ei ole paremat lakmust selleks kui linna tulumaksu laekumine,” teatas Kivimägi. “2012. aastal on kolme esimese kuuga laekunud tulumaksu viis–kuus protsenti enam kui mullu samal ajal. Usun, et see tuleb just lisatööhõive arvelt.”

Arvamusringi üks innukaimaid küsimuste esitajaid märkis, et ametnikud on linnaelust kõneldes keskendunud liialt võlgadele.

„Oluline on, mida rahaga tehakse,“ tähendas sõnavõtnu. „Kas ehitatakse maineobjekte, mis ei loo töökohti ega suurenda sündimust. Kui Pärnus on tulumaksu laekumine esimeses kvartalis mullusega võrreldes tõusnud 5,7 protsenti, siis Narvas kaheksa ja Sillamäel 11,2 protsenti. Seejuures on Kirde-Eestis rahva väljavool märksa suurem ja haridustase kehvem. Sillamäe sadam on Pärnu oma pikalt maha jätnud. Narva juurde tuleb tööstuspark. Mina väidan, et sealne tõus on tulnud sellest, et euroraha panustatakse taristusse, tööstusse, töökohtade loomisse, Pärnus aga turismi.“

Kosenkranius tõi oma vastuses välja alanud aastast makstava toetuse väike-ettevõtetele ja loodava Loode-Pärnu tööstusküla, kuhu ettevõtjad saavad sümboolse ühe euro eest maad, kuhu rajada oma tootmine.

Abilinnapea teada laiendavad Pärnus jõudsalt oma tegevust ja loovad töökohti Matek ja Scanfil, aga mitte ainult. „Võtsime just vastu Betooni 2 kinnistu detailplaneeringu, kuhu tuleb plasttoodete tehas, kus saab tööd 70 inimest,“ märkis Kosenkranius.

Palgast, linnapea omast

Abilinnapea Jane Metsalt küsiti, kas keskkonnahariduskeskusele on ehitaja leitud ja mis saab vanast loodusmajast.

Mets vastas, et ehitaja on leitud, kuigi firma, mis konkursi võitis, teatas oma loobumisest. „Riigihankeseaduse järgi peab ehitama hankel järgmiseks tulnu. Tema on nõusoleku andnud,“ teatas ta.

Lõplik selgus ehitaja suhtes tuleb kahe nädala pärast, seni on pooltel õigus otsuseid vaidlustada. Kahe pakkumise hinnavahe maksab kinni ettevõte, mis hanke võitis, aga ehitamisest loobus.

Loodusmaja Mai hoone lammutatakse, Kooli tänava oma tõenäoliselt müüakse.

Otse loomulikult ei saanud vestlusringi kogunenud üle ega ümber Kivimägi palgast. Üks daame ütles end häirituna tundvat, et ajalehed kirjutavad Pärnu linnapeast kui enim teenivast meerist. „Kas hea tahte märgiks ei võiks osa palgast annetada heategevuseks? Sümboolse summa, et rahvas vaataks teile parema pilguga,“ päris ta.

Meer raporteeris, et tedagi häirib asjaolu, mille kohaselt tema palk on Eesti linnapeadest suurim. „See pole normaalne,“ kostis Kivimägi. „Tartu ja Tallinna linnapea palk peaks oluliselt suurem olema. Kui minu palk on väiksem kui riigikogu liikme palk … No andke andeks!“

Linnapea ütles, et teenib aastas 42 000 eurot ja see on sendi pealt see hind, mille ta 2009. aastal valimiste eel välja ütles. Küll kulutavat ta aastas 50 000 eurot vähem kui eelmine meer. „Kui peaks töötasus veel järele andma, tekiks mul alaväärsuskompleks,“ arvas Kivimägi.

Palga teema esiletõstnu nentis seepeale, et “tore jutt küll, aga enam selliseid hääli (nagu eelmistel valimistel, toim) ei saa”.

“Kindlasti mitte,” nõustus Kivimägi. “Kuigi kõik teadsid mu numbrit ja rahvas andis 5300 häält. Ma olen päri, et kaotan seeläbi valijaid. Ei põe, kui mind tagasi ei valita. Ma ei hakka tagasivalimise nimel klounaadi tegema.”

Teisalt arvas teine kohalolnu, et meer ei peaks oma palga pärast põdema. “Ajakirjandus on tekitanud mõttetu mulli, et igaüks võib oma palka linnapea omaga võrrelda,” sõnas kodanik.

Vestlusringis viimasena sõna võtnud naine soovitas Kivimägil lõpetada enese pidev kõrvutamine Mart Viisitammega. Meer lubas seda teha.