Päästja hukkus oma viimasel tööpäeval

Asso Puidet
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päästjate saabudes klammerdus kalamees veel kummipaadi külge.
Päästjate saabudes klammerdus kalamees veel kummipaadi külge. Foto: Ants Liigus

Reedel Sindi paisu all vetevoogudesse kadunud kalamehe päästmisoperatsioonis elu jätnud Aleksandr Jakovlevile pidi see jääma vastavalt töölepingule viimaseks tööpäevaks päästjana.

Šašlõkiliha hüvastijätupeoks kolleegidega, kelle kõrval ta viimasel kahel aastal omajagu vett ja vilet näinud, oli juba valmis pandud. Ent saatusel olid 24aastase Aleksandriga teised plaanid. Otsekui mõne filmikangelasega, kes oma “viimast otsa” tehes dramaatiliste sündmuste keskele satub.

Miks läks kõik nii, nagu läks, peab selgitama teenistuslik juurdlus. Esialgsel hinnangul järgiti päästeoperatsioonil Lääne päästekeskuse juht Ivar Kaldasauna kinnitusel kõiki ohutusnorme.

Ootamiseks pole aega

Samuti oli 2010. aasta 1. juulil Pärnu päästekomandosse tööle tulnud ja kiiresti ametiredelil tõustes juhtivpäästjaks saanud Aleksandr kõigiti pädev sellel operatsioonil osalema. Ta oli omandanud kutse sisekaitseakadeemia päästekoolis, läbinud pinnaltpääste koolituse ja varemgi veepäästeoperatsioonidest osa võtnud.

Viimseks jäänud vahetus algab Aleksandrile nagu iga teinegi. Väljakutselt naastes on ta päästemeeskonnaga parasjagu teel depoosse, kui kell 10.50 häirekeskuse kaudu laekunud teade, et Sindi paisu all on inimene kummipaadiga hätta sattunud, sunnib neid suunda muutma.

Samal ajal, täpsemalt kell 10.51 stardib depoost Sindi poole veel üks päästemeeskond, kellele kolm minutit hiljem järgneb operatiivkorrapidaja masin. Kell 11 ehk kümme minutit pärast teate saabumist väljub depoost kolmas päästemeeskond koos kaatriga.

Esimesena, kell 11.02, jõuab paisu juurde teiste ees edumaad omanud Pärnu päästekomando teine põhiauto, mille koosseisu Aleksandr kuulub. Kaldalt näevadki nad veekeerises viskleva kummipaadi külge klammerdunud kalameest.

“Kaalunud veeolusid, kalamehe kaugust kaldast ja Pärnust saabuva paadi tõenäolist kohalejõudmist alles kümne minuti pärast, võeti vastu otsus alustada kiire päästeoperatsiooniga ja kasutada kohapeal olemasolevat Pella paati,” selgitas Kaldasaun, miks päästetööde juht, arutades olukorra päästjatega läbi, valis esmaseks tegevussuunaks kiire päästeoperatsiooni väikese paadiga.

Kell 11.06 lükatakse Pella vette ja Aleksandr koos paarimehega sõuavad hädas kalamehe poole. Selleks ajaks on sündmuskohale jõudnud teinegi päästemeeskond ja operatiivkorrapidaja. Kuid veel mitte päästekeskuse kaater, mis on kohal kell 11.08.

Kell 11.11 lükatakse päästekaater umbes 500 meetrit allavoolu jäävast lähimast võimalikust veeskamise kohast vette. Mingil seni selgeks tegemata põhjusel aga tõrgub paadi mootor käivitumast. Kaldasauna kinnitusel kontrollitakse päästevarustust regulaarselt ja seegi kaater oli läbinud tehnilise kontrolli alles eelmise vahetuse ajal. Ometi kulub umbes minut, enne kui mootorile hääled sisse saadakse.

Varustus vastas nõuetele

Sellesama minuti jooksul, kell 11.12 satub Pella paat koos kahe päästjaga keerisesse ja paiskub ümber.

Vette kukkunud Aleksandril ja tema paarimehel on seljas kuivad pinnaltpäästeülikonnad, mis tagavad meeste ujuvuse, samuti paukvestid, mida kasutatakse puhul, kui on vaja kedagi vees transportida. Ent turvaköiega mehed omavahel ega paadiga ühendatud ei ole. “Turvaköit kasutatakse vetteminekul siis, kui päästja läheb ujudes või Hansalauaga kedagi päästma, paadiga minekul ei kasutata turvaköit, kuna see segab paadiga manööverdamist ja raskendab edasiliikumist,” põhjendas Kaldasaun.

Aleksandri paarilisel õnnestub end veekeerisest välja murda ning kalda poole ujuda. Aleksandr aga jääb vetelõksu.

Kaater takerdub madalikule

Samal ajal kui Aleksandr ja kalamees vetemöllus oma elu eest võitlevad, jääb neile suuna võtnud Pella paadiga võrreldes suur ja raske päästekaater madalikule kinni.

Kulub mitu väärtuslikku minutit, enne kui kaater uuesti liikuma saadakse. Need minutid saavadki seni leidmata ja tuvastamata kalamehele ning Aleksandrile saatuslikuks.

Kell 11.16 kaob kalamees vee alla ja rohkem ei ole teda näha. Suurt kasvu turske Aleksandr paneb aga veel loodusjõududele visalt vastu.

Pealtnägija ütluste kohaselt õnnestub tal viimaseid jõuvarusid kokku võttes end korraks keerisest isegi lahti rebida. Ent kui pöörlevad veemassid ta siis tagasi sikutavad, ei jätku mehel võitlemiseks enam jõudu.

Kui päästekaater kell 11.28 ehk 16 minutit pärast vette paiskumist Aleksandrini jõuab, on ta teadvuse kaotanud.

Päästjad tõmbavad oma meeskonnakaaslase elutu keha paati. Kaks minutit hiljem jõutakse kaldale ja kiirabi asub Aleksandrit elustama. Paraku tulemuseta. Kell 12.11 teavitatakse häirekeskust päästja hukkumisest.

 

Sündmuste kronoloogia

11.02 – juhtivpäästja Aleksandr Jakovlev jõuab sündmuskohale.

11.06 – lastakse vette Pella paat.

11.11 – lastakse päästekeskuse kaater vette.

11.12 – keerisesse sattunud Pella paiskub ümber.

11.16 – vesi neelab kalamehe.

11.28 – teadvusetu päästja tõstetakse kaatri pardale.

11.30 – alustatakse päästja elustamist.

12.11 – teavitatakse häirekeskust päästja hukkumisest.

Andmed: Lääne päästekeskus

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles