Pärnu linnavolikogu kaalub võlanõustaja koha loomist

Ettepaneku moodustada võlanõustaja ametikoht tegi volikogu liige Krista Nõmm, kes kohtutäiturite tellimusel Pärnumaal võlglaste vara turuväärtust hindab. Pindi Kinnisvara Lääne regiooni juhi ja maaklerina puutub ta pidevalt kokku maksejõuetuks muutunud inimestega, kelle kodud sundmüüki pannakse.

Võlglased sulguvad endasse

“Hädalisi tuleb aina juurde. Inimesed kapselduvad endasse, löövad kõigele käega ega oska kusagilt abi otsida,” rääkis Nõmm.

Nii näiteks sai Nõmm ülesande üle vaadata üks Ülejõe korter ja leidis sealt insuldi üle elanud naise. Kunagi oli sel naisel hea töökoht, aga kui ta haigeks jäi, lasi tööandja ta lahti. Hiljem hakkasid eri probleemid kuhjuma.

“Kui ma ta leidsin, oli naine sügavas depressioonis ega osanud kusagilt abi otsida. Võlanõustaja peaks kodudes käima, sest need inimesed ei tule kodunt välja. Öeldakse, et “aita mul suuremat kuuseoksa otsida”,” kõneles Nõmm.

Inimesi, kes võlanõustamisteenust vajaksid, on Nõmme hinnangul Pärnumaal sadu. “Küsitakse, milline kokkulepe võlausaldajatega sõlmida, kus edasi elada, millisesse kooli laps panna, kust leida psühholoogi ja palju muud,” ütles ta. “Esmalt on vaja aga inimene rääkima saada.”

Nõmm on kindel, et enamikust võlglastest ei tea omavalitsused midagi, sest nad ei kipu rääkima ja häbenevad oma olukorda. “Nad ei ole alkohoolikud,” rõhutas Nõmm. “Võeti laen, sissetulekud vähenevad, abikaasa ütleb head aega. Inimene kaotab huvi asja lahendada ja alles siis võib alkohol mängu tulla.”

Nõmme hinnangul jääks tänu võlanõustajale Pärnumaal nii mõnigi enesetapukatse ära, kui üheskoos suudetakse eneseusk taastada.

Nõmme jutu järgi ei peaks võlanõustaja töötama linnavalitsuse ruumides, vaid näiteks Metsa 1 koos õppenõustamiskeskusega. Ta peaks oskama vene keelt, sest ligi pool inimestest on muust rahvusest.

“Viimase 13 juhtumi seas on muust rahvusest seitse. Linnast on kuus, maakonnast seitse. Purunenud peresid on pea veerand, aga kõiki ei pruugi me teada. Osal juhtudel on laps võla võtnud ja vanemad hädas,” tegi Nõmme kolleeg Aivo Selge viimaste juhtumite põhjal statistikat.

Linnavalitsus ei taha eelarvet koormata

Pärnu linnavalitsus Nõmme eelnõu ei toetanud, kuid leidis, et küsimuse lahendamine on volikogu pädevuses. Esmaspäeval hääletas eelnõu juhtkomisjoniks olnud majanduskomisjon eelnõu poolt ja selle saatus selgub homsel volikogu istungil.

Linnavalitsuse avalike suhete nõuniku Maria Murakas-Ollo teatel on sotsiaalosakonnas ametis neli sotsiaalkonsultanti, kes nõustavad vastavat sihtgruppi nende sotsiaalsete õiguste, võimaluste ja toimetuleku suhtes.

“Arvestades linna pingelist eelarvet, ei pea linnavalitsus võimalikuks täiendavate kulutuste tegemist võlanõustamise ametikoha töömahu suurendamise näol,” kirjutatakse linnavalitsuse otsuses. “Muu hulgas tegeleb linnakodanike nõustamisega ka linnasekretär. Võlanõustamise teenust pakub töötutele Eesti töötukassa.”

Millise koormuse linnakassale eelnõu siis paneks? Nõmme arvestuste kohaselt oleks võlanõustaja hinnanguline tööjõukulu 12 000 eurot aastas, mille leiaks reservfondist või olemasoleva palgafondi arvelt. Töö tegemiseks saaks taotleda toetusi ja finantsasutustega tasuks Nõmme hinnangul samuti rääkida.

Tasuta võlanõustamisteenust pakutakse Haapsalus, Tallinnas, Tartus, Narvas, Paides ja Raplas. Töötukassa kaudu võtab Pärnus korra–paar nädalas kliente vastu Tallinnas töötav võlanõustaja Terje Lääts, kelle ülesanne on anda nõu töötutele.

Töötukassa Pärnumaa osakonna teenusekonsultant Pille Pärna selgitas, et töötukassa saab teenust osutada ainult töötuna arvel olevatele inimestele ja võlanõustaja jutule ei pääse otse, vaid sinna suunab juhtumikorraldaja.

“Seepärast olekski hea, kui linnavalitsus selle ametikoha moodustaks. Tavainimene ei tea, kelle poole pöörduda ja millised on kellegi õigused. Inimesed varjavad sissetulekuid ja eiravad probleeme,” kõneles Pärna.

Linnavalitsuse sotsiaalosakonna hoolekande ja toetuse peaspetsialisti Raul Kivi sõnutsi oleks võlanõustaja ametikohta Pärnus kindlasti vaja. Kivi jutu järgi satub nende juurde võlglasi sageli, ent neid saab aidata vaid toiduabiga, sest toetuste määramisel arvestatakse inimeste sissetulekut ja elamiskulusid, mitte võlgu.

Nõustamiseks on vaja aega ja oskusi

“Võlanõustamiseks pole sotsiaalkonsultantidel aega ega oskusi,” ütles Kivi. “Meil on üks töötaja võlanõustaja koolituse läbinud, aga ta on lapsehoolduspuhkusel.”

Kivi hinnangul poleks ülejäänud konsultantide koolitusele saatmisel mõtet, sest nende töö on teistsugune. “Pealegi tekib rollikonflikt, sest inimesele, kellelt oodatakse toetusi, ei räägita kõike,” selgitas ta.

Kivi avaldas kahtlust, kas ka juriidiliste küsimustega tegelev linnasekretär võlanõustamisele saaks pühenduda, sest tal puuduvad erialased oskused ja põhitöö seisneb muus.

Volikogu sotsiaalkomisjoni esimees Jaan Krinal pidas võlanõustamist tähtsaks ja sõnas, et töö organiseerimise üle võib muidugi arutada. “Mina tahaks, et oleks vastav töötaja ja inimesed teaks, kust abi saada,” ütles ta.

Nõmm saab Pärnu linna eelarve pingelisusest aru, aga alati on võimalik teha valikuid, mis on oluline ja mis vähem oluline. “Millestki tuleb loobuda,” lausus ta ega pidanud 1000 eurot kuus Pärnu linnale üle jõu käivaks kulutuseks.