Pärnu maavanem Andres Metsoja võttis kuulda SA Pärnu Vabahariduskeskuse esindajate ettepanekut ja hakkab noorte perede väärtustamise töökava “Tere, noor pere!” heatahtlikuks eestkõnelejaks.
Maavanem Andres Metsoja kostab noorte perede eest
18. aprill 2012, 10:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
SA Pärnu Vabahariduskeskus lõpetas ligi aasta kestnud projekti “Noored pered pildile”, millega korraldas sihtrühmale neid koostööle ärgitavaid ja tegutsema kutsuvaid arupidamisi ning kohtumisi valdkonnas pädevate inimeste ja juristidega. Kuid nagu tõdes projekti üks eestvedajaid Jana Trink, ei teostunud mõte, et noored pered ise loovad enda esindusühingu.
“Kõige efektiivsem oleks luua vabahariduskeskuse juurde väike toimiv töörühm, mis tegeleks noorte peredega, nad saaksid kokku, kui on vaja mingit sõnumit edastada,” arutles Trink. “Aga noorte perede organisatsioon jäi loomata, sest kooskäinud lõid põnnama organisatsiooniliste küsimuste ees, nagu raamatupidamine ja liikmeskond. Kuid tähtis on see, et mõte liigub, ja kui ka raha ei ole, saab muuta suhtumist.”
Sihtasutuse poolelt arvasid Jana Trink ja Malle Jürgens noorte pereemade-isadega arupidamiste põhjal, et Pärnu võiks olla palju lastesõbralikum linn kui seni.
“Näiteid selle kohta, kus midagi ette võtta, võiks tuua palju, alates sellest, et söögikohtades ei ole lastele sobivat WCd ega kätepesukohti. Kedagi ei huvita, kuidas sa pääsed ametiasutusse koos lapse või lastega, kuhu jätta laps vabaõhukontserdi ajal ja nii edasi, kuid meil kuuled nagu refräänina igalt poolt: raha ei ole.”
Töökava “Tere, noor pere!” patrooniks otsustas noorte perede temaatika esile tõstnud sihtasutus paluda Pärnu maavanema, kes hiljuti isaks sai ja kelle pere rõõmustab väikese Armeni üle, tunnetades seeläbi noorte perede probleeme vahetult.
“Ma näen, et noortesse lastega peredesse suhtumine on oluline teema ja vaja on tõsta ühiskonna teadlikkust, ja võib-olla inimesed annavad selleks häid mõtteid,” avaldas maavanem. “Vabahariduskeskuse esindajatega pidasime aru, kuidas teenindus-, majutus- ja kaubandusasutused saaksid olla lastesõbralikumad, luua mängunurki. Tähtis on märkamine, näiteks kas või lapsevankri tõsta aitamine bussi või sealt välja, kassajärjekorras lastega ema ettelubamine.”
“Peterburis metroos öeldakse: “Palun vaadake, kas emad on leidnud endale vagunis koha, palun aidake peatuses lapsevankrid välja!” Aga kus te meil olete sellist suhtumist kogenud?” küsis Trink meist täiesti erinevat näidet tuues.
Arvandmed kinnitavad maakonna elanike vananemist ja noorte perede äraminemist, kuigi põhjust on rõõmustadagi, sest tänavu kolme kuuga on sündinud 42 last rohkem kui aasta tagasi (2011 – 183, 2012 – 225 last aasta esimese kolme kuuga).