Pärnu kunstnike maja galeriis laupäeval pilafi valmistamisega oma näituse “Kaotatud paradiis (ma olen siin, et näha sind; sa oled siin, et näha mind)” avanud Yerbossyn Meldibekov on Kesk-Aasia tuntumaid nüüdiskunstnikke.
Lömmis pesukausid ja venitatud Leninid
18. aprill 2012, 10:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meldibekov on esindanud Kesk-Aasiat korduvalt Venezia biennaalil, ta teeb koostööd Moskva maailmakuulsa Guelmani galeriiga ja temast on kirjutanud üleilmse tähtsusega erialaajakirjad, näiteks Art in America.
Meldibekov on sündinud 1964. aastal Kasahstanis, praegu elab ja töötab Almatõs. Ta on lõpetanud 1992. aastal Almatõ teatri ja kujutava kunsti instituudi monumentaalskulptuuri erialal ning on tuntud kui Kesk-Aasia nüüdisaegse kunsti paha poiss. Seda oma mängulise ja samal ajal poliitilise loomingu pärast.
Meldibekov uurib sovetlikku ja postsovetlikku orientalismi, selle geograafiat, ajaloolist absurditeatrit, inimeste ja ühiskonna katsumusi ja kannatusi.
Näitusega “Kaotatud paradiis” loob kunstnik justkui fiktiivse ja üliabsurdse poliitilise kampaania, mis pealtnäha pakub valikuid, progressiivset nostalgiat ning trotsi nõukogude orientalismi suhtes, kuid lõpeb tavalise läbikukkunud utoopiaga.
Iga teos on mingi inimese, koha, monumendi konkreetne lugu, mis põhineb dokumentaalsetel faktidel ja arhiivimaterjalidel.
Üks töid sel näitusel on “Mutatsioonid”: neli pronksbüsti, kus kunstniku enda näojooned segunevad muude ajalooliste isikute, näiteks Lenin, Giacometti ja Tšingis-khaani omadega. Nõukogudeaegseid masstootmises olnud Lenineid on arendatud viisil, kus võime näha seda, kuidas võim võtab eri kujusid.
Meldibekovi tuntuim töö on “Talv Lenini mäetipul / kevad Avicenna mäetipul”, mis koosneb lömmi taotud emailkaussidest. Deformeerimise käigus on kausid omandanud mäe kuju, nende ärakukkunud email annab lumiste tippudega sarnaneva faktuuri.
Kõnealune mäetipp asub Kõrgõzstani ja Tadžikistani piiril. Pärast Nõukogude Liidu varisemist vaidlevad need riigid mäe nime üle.
Kõrgõzstani valitsus soovib säilitada Lenini nime, pärsiakeelne Tadžikistan eelistab Avicennat, mis on kreekakeelne variant Pärsia teadlasest Ibn Sinast. Meldibekov pakub lahenduseks jagada nimed eri aastaaegade vahel.
Ideoloogiliste nimevahetuste teema jätkub fotoseerias “Perekonnaalbum”, mille tegevus toimub Taškendi keskväljakul. Viimase 90 aasta jooksul on selle nimi muutunud kümme korda vastavalt võimuvahetustele.
Fotodel näeb väljakul poseerivaid puhkajaid ja kunstniku pereliikmeid. Peale selle, kuidas inimesed vananevad ja vahelduvad rõivamoed, näeme platsi kaunistava monumendi peategelase vahetumist Leninist kohalike kangelasteni.
Mõni kunstiteos on valminud koostöös Nyrbosyn Orisega. Tööde meediumid on skulptuur, foto, video, installatsioon ja dokumentaalgraafika. Näitus kestab 5. maini.