Tahes või tahtmata on elu kujunenud selliseks, et turvakaamerateta ei saa läbi bensiinijaamad, kauplused, spaad ega spordikeskused. Sageli on kliendid harjunud, et kaamerasilm nende iga sammu jälgib, ja erilist tähelepanu sellele ei pööra. Kui aga süveneda, võib tõesti tunduda, nagu jälgiks sind Suur Vend, muutes turvatunde hoopis paranoiliseks kartuseks, et suvaline turvatöötaja, poemüüja või veekeskuse töötaja su tulemisi ja minemisi jälgib ning isiklikku ruumi tungib.
Valvekaamerad on muutunud asendamatuks, sest vargaid jagub igale poole. Kaamerapiltide abil on nii mõnigi kurikael kinni võetud ja kindlasti on pelk teadmine, et kaamerad silma peal hoiavad, mõnelgi juhul vargusemõtted kaduma pannud.
Samal ajal võib kaameraist kasu olla spaade ja veekeskuste basseinides sulistajatelegi, nagu ütleb tänases Pärnu Postimehes AS Sanatoorium Tervise ja OÜ Tervise Paradiisi juhatuse liige Jaan Ratnik, sest just kaamerad aitavad vees toimuval paremini silma peal hoida ja vajadusel kiiresti appi tõtata.
Samal ajal on kaamerate kasutajad kohustatud kliente nende olemasolust teavitama, sest isegi kui vastava tehnika kasutamine on hädavajalik, on sellest teada andva sildi ülespanek kohustuslik. Seega, kui veel mõni pood või muu asutus pole vastavat silti üles pannud, tasub tõigast teatada.
Turvakaamerad on saanud lahutamatuks osaks meie igapäevaelust ja nende kasutajate peale vihastamine ei too tulu. Siiski peaksid kõik inimesed, kes kaamerapilti reaalajas jälgivad, olema topelt tähelepanelikud ja suutma nähtavat õigesti tõlgendada. Sest iga kord pole asjad nii, nagu kaamera paistab näitavat, ja nii mõnigi aus inimene võib turvameeste pihtide vahele sattuda. Seda ei juhtu küll tihti, aga vahel siiski.