Maasse kaevatakse miljoneid

Uute veetorustike rajamine sai euroraha toetusel alguse Vana-Pärnus ja Raekülas ning jätkub nüüd SA Keskkonnainvesteeringute Keskuse (KIK) toel Vana-Räämal. Tänavusest aastast laieneb torustike ehitus Euroopa Ühisfondi abiga Uus-Räämale, jõuab Ülejõele ja Pärnu kesklinna.

Mahult on tegemist niivõrd suure ettevõtmisega, et seda võib võrrelda Pärnusse Rootsi-aegsete kindlustuste rajamisega 17. sajandil ning nende maatasa tegemisega 19. sajandil. Või nagu ütles AS Pärnu Vee direktor ja juhatuse esimees Garri Suuk: “Lähiaastatel tuleb meil linna tänavate alla matta nii palju torusid, et need ulatuksid Pärnust Märjamaani.”

Arvestades, kui palju on euroraha toel ja KIKi abiga juba uusi torustikke maasse ühendatud, ulatub toruots Märjamaast kaugemalegi.

Vana-Pärnu ja Raeküla veevärgi ehitus läks koos uute düükrite rajamisega maksma ligikaudu 170 miljonit krooni, kui sellele liita naabervaldade Audru ja Paikuse ning Sindi torustikud, siis kogunisti 327 miljonit krooni.

Mõrra tänav, Vana-Rääma ja Vingiküla

Praegu on Pärnu Vee tellimusel töös kolm suuremat vee- ja solgimajandusega seotud ettevõtmist. Ehitatakse Mõrra heitveepuhastusjaama purgimissõlme, mis peab lahendama kuivkäimlate sisu ladestamise Pärnus, ning lõpetamisel on töö Vana-Räämal, kus kvaliteetse kraanivee ja kanalisatsiooni saab poolsada majapidamist.

Kolmanda projektiga alustasid ehitajad alles 17. jaanuaril Vingi-külas, kus Vaskrääma veehaarde puhas vesi ja tsentraliseeritud kanalisatsioon tuuakse 80 kinnistuni.

“Torutööd Vingikülas peavad valmis saama ja endine olukord tänavatel taastatama tänavu 17. augustiks,” lubas Suuk. “Kolme ettevõtmise kogumaksumus on ligikaudu 21 miljonit krooni, millest lõviosa kannab KIK. Pärnu Vee osalus on 25 protsenti.”

Ühtekuuluvusfondi suurprojekt

Mullu detsembris teatas euroraha vahendav KIK Pärnu Veele, et taotlus saada veemajanduse infrastruktuuri arendamise meetme kaudu tagastamatut abi euroraha näol on saanud jaatava vastuse.

“Jutt käib 262 miljonist kroonist, millele Pärnu Vesi kohustub lisama 108 miljonit krooni, kokku niisiis 370 miljonit krooni,” täpsustas Suuk. “Igale meie investeeritud kroonile lisab Euroopa Liit kolm krooni.”

Linnale kuuluva AS Pärnu Vee eesmärk on ehitada uus ühisvee- ja kanalisatsioonivõrk välja suures osas Pärnu kesklinnas, Ülejõel ja Rääma linnaosas.

Töödega tahetakse alustada juba tänavu ja valmis peab see hiigelehitus saama 2012. aasta märtsiks. Pärnu Vesi ei saa praegu esitada täpseid tööde kulgemise graafikuid, kuna veel pole jõutud hangeteni.

“Alles pärast seda saame edastada täpselt, millisel tänavalõigul ja millal kaevamised toimuvad,” märkis Suuk.

Pärnu Vee juhatuse esimees kinnitas, et kunagi ei kaevata üles kogu tänavat, torumehed liiguvad edasi paarikümnemeetriste kaevikutega, kus maasse pandud uus torustikujupp aetakse pinnasega kinni, tee tasandatakse ja liigutakse järgmise kaevikupikkuse sammuga edasi. “Kõiki kinnistuomanikke teavitatakse personaalselt tööde algusest ja kulgemisest,” sõnas Suuk.

Ülejõel saavad uue ühisveevärgi ja kanalisatsiooni Tallinna maantee, Jannseni tänava ja Sauga jõe haardesse jäävad kinnistud kuni Laeva tänavani, Räämal Raba tänavast kuni Niidu tänavani.

Südalinn saab samuti uue ühistorustiku, kuid veel mitte kaugemale kui Suur-Sepa, Aia ja Vingi tänavani.

“Tööde graafik täpsustatakse lähikuudel,” ütles Pärnu Vee juhatuse esimees.

Uus kaevetööde eeskiri

Pärnus on valminud uue kaevetööde eeskirja eelnõu, mis ootab volikogu heakskiitu.

“See on varasemast karmim,” sõnas Suuk, lisades, et Vana-Pärnu ja Raeküla kogemus näitas, et lubamatult palju oli kinniaetud kaevikute järelvajumisi.

Uus kaevetööde eeskiri nõuab vastuvõtmise korral senisest ulatuslikumat tänavate taastamist ning pikendab taastatud teekatte garantiiaega senisest 24-lt 48 kuuni.

Samuti saab linnavalitsus õiguse esitada kaevajale lisatingimusi, näiteks bussiliikluse ümberkorraldamine kaevaja kulul.

Pärnu Vee juhatuse esimees lubas, et suvekuudel ja hansapäevade elu kesklinnas kaevetööd ei sega.