Paabel, “Üle järve”

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: PP

Eesti folkfusiooni kuningad liuglevad uuel plaadil „Üle järve“ lõbusalt keksides nagu salakaval kevadtuul, tuues meieni kord teravad, kord lummavalt õhkõrnad taktid. Paabel on noor, andekas ja endiselt krutskeid täis.

Pärimusmuusika, jazz’i ja tänapäevase poproki kokku segamisest sündinud Paabel on üliõpilasprojektist kasvanud elujõuliseks ja tugevaks Eesti kultuuripärandi edasiviijaks. Mis võiks ollagi kodumaise folkmuusika kontekstis edumeelsem kui selle populariseerimine noore kuulajaskonna seas?

Paabel tõestab oma uuel plaadil nii nagu varem, et pärimus võib olla lõbus ja pakub miljoneid viise, kuidas seda veelgi põnevamaks muuta.

Seetõttu pole „Üle järve“ kõigest peegelpinnaga kettale salvestatud helide hulk: see on kuue noore omavahelise sünergia tulemus, mis kõlab rohkem nagu üks nende jämmisessiooni meenutavatest kontsertidest kui stuudiolindistus.

Kes Paabelit kontserdil näinud, peab tõdema, et need noored ei mängi esinemistel vaid pelgalt pille, nad tõepoolest teevad muusikat.

Noored muusikud muudavad lõbusaks millegi, mis on aastatepikkuse harjutamise ja töö tulemus. Näiliselt lustliku vile saatel kerkinud Paabeli torn peidab endas keerukat konstruktsiooni, muusikalisi allusioone ja kuhjaga annet.

Muusikaline erudeeritus aga ei tähenda, et helide loomine ei peaks lõbus olema. „Siidile“ kutsub tahtmatult lugudes sisalduvaid rahvaviise kaasa ümisema ja külasimmanile jalga keerutama. Sandra Sillamaa esituses kõlavad torupillilood „Pakri labajalad“ ja „Isa polka“ sobivad teiste bändiliikmete džässiliku töötluse sümbioosis hästi plaadi vahepalade kohti täitma.

Plaadi ilusaimad momendid leiavad aga aset, kui kogu uue ja vana muusika potentsiaal kohtub ning lugudes „Üle järve jää“ ja „Vot sihuke lugu“ helisid tekitab. Mahedad jazz-trummid sulavad kogu helge instrumentaalosaga päikseliseks tervikuks ja tulemuseks on sulgkerge fusioon, mis meenutab suveõhtute mahedat valgustja jaaniööl korjatud lillepärja hõngu.

„Üle järve“ võib küll lummata kaunilt õrnade helidega, kuid sellele vaatamata on ansambli liikmed noored, kellele meeldib lugudesse krutskeid ja üleannetu sisuga vihjeid poetada, et kuulajale Viljandi paadimehe kombel üle järve viies ootamatult vett silma pritsida.

Paabeli uut plaati saab live-esitluses kuulata juba homme õhtul Endla teatrikohvikus.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles