Kevadel avas Pärnu õppenõustamiskeskuses Metsa 1 teisel korrusel uksed psühholoogiateenistus, kuhu oma muredega võivad tulla nii lapsed kui täiskasvanud.
Psühholoogiateenistus ootab kliente
25. aprill 2012, 10:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Füüsiliselt asus teenistus varem samas hoones, kuid kuulus pereabikeskuse koosseisu. Seoses pereabikeskuse kaotamisega eelmise aasta lõpus liideti 1. jaanuarist 2012 psühholoogiateenistus õppenõustamiskeskusega.
Uuenes psühholoogide koosseiski, linnaelanike muresid on valmis kuulama psühholoogid Jane Vain, Jelena Krjutškova ja Ly Jagor. Vene keelt rääkivaid inimesi nõustatakse nende emakeeles. Rääkimise-kuulamise kõrval kasutavad psühholoogid eri loovteraapiaid (liiva-, värvi- ja mänguteraapia), mis eriti hästi sobivad laste abistamiseks.
Nõustamine tasuta
Õppenõustamiskeskuse juhataja Lea Mardiku sõnutsi on napi poolteise kuuga psühholoogidele juba kõvasti tööd tekkinud ja järjekord on praegu umbes nädal aega. Linnaeelarvelise asutusena pakutakse nõustamisteenust Pärnu linna elanikele tasuta. “Tahaksime edaspidi kindlasti teha koostööd teiste omavalitsustega, sest ka maal on taolised probleemid olemas ja kohti, kuhu pöörduda, pole,” näeb Mardik vajadust maakonnaski nõustamist pakkuda.
“Esimese sammuna kavatseme koostada selle kohta hinnakirja, kuigi sellise teenuse puhul pole hinnakiri parim lahendus. Hingeabi on kättesaadav, kui see on tasuta ja inimene ei pea mõtlema, kust psühholoogi juurde minekuks raha leida või kuidas omavalitsusele arvet saata, tegu on ju ikkagi delikaatsete teemadega,” loodab Mardik edaspidi süsteemi maakonnas mugavamalt tööle saada.
Psühholoogiateenistus soovib arendada koostööd sotsiaal- ja lastekaitsetöötajate, koolipsühholoogide, noorsoopolitseinike, kriminaalhooldajate ja ülejäänud spetsialistidega. Tasuta perenõustamisele saab inimesi suunata kohuski, kui tekivad probleemid abielu lahutamisel või sellega kaasneval laste hooldamise jagamisel. Vajadusel ollakse abiks Shalomi lastemajas, mis pereabikeskuselt võttis üle varjupaigateenuse.
Mured on lahendamiseks
Jane Vain julgustab psühholoogiateenistusega ühendust võtma kõiki, kel elus tekkinud kriise, millega ise enam toime tulla ei oska. Tema jutu järgi teevad psühholoogide poole pöördunud inimestele kõige rohkem muret tööasjad ja peresuhted, lähedase inimese kaotus ning pereliikme välismaal töötamisega seotud probleemid. Lapsed muretsevad kooli, õppimise ja pere pärast.
Ly Jagor töötas teenistuses siis, kui see tegutses perenõuandlana Kuninga tänaval. “Siis oli seal kolm psühholoogi ametikohta, nüüdseks on psühholoogiateenistusse alles jäänud ainult üks ametikoht,” märgib ta. “Tasuta hingeabi on siit alati saanud ja koht on olnud avatud kõigile, hoolimata ümberkorraldustest ja struktuurimuutustest. Iseasi, kas inimesed seda alati siit otsida on osanud.”
Pika tööstaažiga Jagor lisab, et inimesed on hädas toimetuleku, eneseleidmise ja tervisega, peremudel on aastatega kõvasti muutunud, palju on kärgperesid. Perest tingitud probleemid jõuavad lapsega otsapidi kooli ja siin saab laps võimaluse oma muresid väljaspool kooli lahendada.
Psühholoogide rõõmuks on muutunud inimeste suhtumine hingeabi otsimisse: seda peetakse loomulikuks ja paarikümne aasta taguse ajaga võrreldes ei arvata enam, nagu käiksid psühholoogi vastuvõtul haiged või psühhiaatriliste probleemidega isikud.
“Psühholoogilist abi vajavad ka terved inimesed,” rõhutab Mardik. “Tänapäeva ühiskond on nii keeruline, et aeg-ajalt võib igaüks end maadligi surutuna tunda. Me kõik vajame toetust, ärakuulamist ja kedagi, kes aitaks õiget teed leida.”
“Probleemid on elu loomulik osa, nad tuleb lahendada ja eluga edasi minna,” julgustab Jagor inimesi oma muredele otsa vaatama.