Ravimiturismi raskuskese kaldub käsimüügilt retseptirohtudele

Asso Puidet
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Soomekeelsete retseptide kõrval on Lõwi apteegi apteeker Kärt Kambla näinud eksootilisemaidki.
Soomekeelsete retseptide kõrval on Lõwi apteegi apteeker Kärt Kambla näinud eksootilisemaidki. Foto: Ants Liigus

Euroopa Liidus mõne aasta kehtinud direktiiv, mille kohaselt peavad meie apteegid tunnustama ELi ja Šveitsi perearstide väljastatud retsepte, on andnud aastakümneid kestnud ravimiturismile uue mõõtme.

Kui veel möödunud kümnendi teisel poolel ostsid soomlased siit kohvritäite kaupa käsimüügiravimeid kokku, siis nüüd enam nii ei ole. Hinnad on mõlemal pool Läänemerd ühtlustunud. Nagu valuutagi. “Vanasti, kui veel kroon kehtis, nad arvutasid: korrutasid ja jagasid, aga nüüd näevad kohe selle hinnavahe ära,” sõnas Pärnu Lõwi apteegi apteeker Kärt Kambla.

Hulgi ei müüda

Küll on Eestis tänu kehtestatud piirhindadele, kui suures ulatuses haigekassa ravimid kinni maksab, langenud retseptiravimite hinnad, mõnel rohul koguni kümme korda.

Et aga näiteks Soomes sellist riiklikult survestatud hinnakujundust ei ole, ongi seal Kambla teada retseptiravimid Eestis müüdavatest kordi kallimad. See argument meelitab põhjanaabreid ravimeid Eestist ostma. “Paraku paljud ei tea veel seda võimalust,” nentis Kambla, et info, mille kohaselt Eestis tunnustatakse nüüd kõigi ELi riikide arstide retsepte, pole kuigi laialt levinud.

Samal ajal ei saa retseptiravimite puhul hulgi ostmisest rääkida: neid väljastatakse apteegist ikka nii palju, kui retsept ette näeb ehk üldjuhul kõige enam kahe kuu varu.

Ehkki ühelt poolt muudab retseptide üleeuroopaline tunnustamine nii klientide elu mugavamaks ja odavamaks kui kasvatab apteekide käibenumbreid, on süsteemi juurutamisel tulnud välja mõningad kitsaskohad.

Lihtne petta

Täpselt nii, nagu hoiatas Eesti apteekrite liidu esindaja siis, kui Euroopa Komisjon 2008. aastal Eestile nõude tunnistada liikmesriikide arstide väljastatud retsepte esitas.

Nimelt ei ole jõutud veel välja töötada ühtset retseptiblanketi vormi, mistõttu apteekritel on väga raske kindlaks teha, kas retsepti on välja andnud arst või on inimene selle endale ise kirjutanud.

“Need on ju nii erinevad, sa ei tule iial selle peale, et see on retsept,” lappas Kambla Belgia, Sloveenia ja Põhja-Iirimaa retsepte.

Aga kuna psühhotroopseid ja narkootilisi aineid või neid sisaldavaid ravimeid ei ole lubatud võõrriigis välja antud retsepti alusel väljastada, ei ole põhjust arvata, et esineks massilist ravimite väljapetmist. “Kui me ikkagi toimeaine välja loeme, siis me aitame neid,” sõnas Kambla.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles