Notarite koda ulatab abikäe pärimisseaduse mõistmiseks

Paljud küsimused on tekkinud tõenäoselt seetõttu, et vaid artiklit (”Uus pärimisseadus sunnib sugulastega suhtlema“, PP 28.01.09) lugedes võib tekkida segadus testamendi ja annaku olemusest arusaamisel ning jääda mulje, nagu oleks uus pärimisseadus oluliselt vähendanud testamendi tegemise võimalusi.

Selgituseks tuleb kõigepealt märkida, et testamendiga saab jätta kogu oma vara või mõttelise osa sellest kindlale isikule. Selles suhtes ei ole uue pärimisseaduse regulatsioon, võrreldes varem kehtinud seadusega, muutunud. Kui testamendiga pärandatakse mingi konkreetne ese või muu hüve, on tegu annakuga. Samuti saab annakuga vabastada pärija mõnest pärandi hulka kuuluvast kohustusest. Erinevus annakusaaja ja pärija vahel seisneb selles, et kui pärijale lähevad üle pärandaja õigused ja kohustused, saab annakusaaja ainult konkreetse hüve.  

Küll on uues seaduses senisest selgemalt välja toodud põhimõte, et testamendis annaku määramise korraldus annab annakusaajale vaid nõudeõiguse, mis tähendab seda, et annakus määratud eseme üleandmist saab nõuda annakutäitjaks määratud isikult või pärijalt.

Artiklis oli toodud näide, kus pärandaja oli testamendiga oma lapsele pärandanud kinnistu. Samuti kuulus pärandajale pangakontol olev rahasumma, mida testamendis polnud mainitud. Sellisel juhul ei saa kindlasti üheselt öelda, et kinnistu näol on tegu annakuga ning pärandaja laps peab annakusaajana ülejäänud pärijatega kokkuleppe saavutama. Näitena võib tuua olukorra, kus pangaarvel on 1000 krooni. Kas tegemist on annakuga või siiski kogu vara kohta käiva testamendiga, tuleb sageli kindlaks teha pärimismenetluse käigus.

Loodame, et järgnevatest vastustest on Pärnu Postimehe lugejatel abi uue pärimisseaduse mõistmisel.  Eriti keerukamate puhul palume siiski arvestada, et täpse vastuse ning õigusliku hinnangu saamiseks oleks soovitav pöörduda konsultatsiooni saamiseks mõnda lähemasse notaribüroosse.

Samuti võib paljudele pärimise ja pärandamisega seotud küsimustele leida vastuseid infovoldikust, mis on kättesaadav notarite koja veebilehel aadressil  www.notar.ee/18460

Ühtlasi täname kõiki küsimuste esitajaid huvitavate küsimuste eest!

Kas pärandaja viimne tahe ei loe enam midagi? Kas oma osa võivad nõutada kõik, kel vähegi sugulase lõhna?

Pärida on võimalik seaduse, testamendi või pärimislepingu järgi. Pärimisõigust pärimislepingu järgi eelistatakse pärimisõigusele testamendi järgi, neid mõlemaid aga pärimisõigusele seaduse järgi.

Testamendiga on testaatoril (pärandajal) võimalik muuta seadusjärgsete pärijate ringi, jätta kedagi pärijatest pärandist ilma või suurendada pärandiosi ja anda muid korraldusi, sealhulgas pärandvara kohta. Seega, kui on tehtud testament, pärib testamendis nimetatud vara see isik, kes on testamendis nimetatud.

Pärnu Postimehes ilmunud pärimisseadust puudutavast artiklist võis aru saada, et kui isa on pojale notariaalse testamendiga pärandanud maja koos selle juurde kuuluva krundiga, siis pangakonto omamise korral (see on aga igaühel) testament justkui ei toimiks. Nimelt tohtivat iga sugulane sellesse protsessi sekkuda. Edasi saab teada, et kõik taotlejad peavad olema nõus sellega, et testamendi järgi päritav maja tõesti sinule kuuluma hakkab ja nemad oleksid nõus jagama tühja pangaarvet. Suurepärane võimalus väljapressimiseks.
Siit küsimus: kas on võimalik notariaalselt pangaarve testamenti lisada? Kuna elan isaga pärandatavas majas, tean, et rohkem vara tal ei ole.
Oletame, et notariaalselt saab pangaarvet testamenti lisada. Kas leidub veel mingisuguseid konkse, kuidas pahatahtlikud selle pärandamise kohtusse vedada saavad?
Äkki on targem maja eluajal ümber kirjutada, kuigi see mõte ei pruugi isale meeldida?

Kõik oleneb sellest, kuidas testament on vormistatud: kas isa on määranud kogu oma vara pärijaks poja või on isa määranud pojale vaid konkreetse eseme ehk annaku. Pärija ning annakusaaja erinevad selle poolest, et kui pärijale lähevad üle pärandaja õigused ja kohustused, saab annakusaaja ainult konkreetse hüve. Testamendi tõlgendamise probleemide vältimiseks tulevikus toimuvas pärimismenetluses soovitame testamendi vormistamiseks pöörduda notari poole.

Minu vanemad on elanud 50 aastat vabalt koos, sest isa on eelmisest abielust lahutamata. Mina olen tema tütar (isadus tuvastatud). Ametlik abikaasa suri 2005. aastal, minu emaga elab isa siiani. Nende ühine kodu on isa nimel.
Ametlikul abikaasal sündis hiljem laps, kes pole minu isa laps.
Küsimused: kes on pärijad minu isa surma korral? Kas isa saab praegu veel teha testamenti minu või mu ema kasuks? Kas ametliku abikaasa poeg kuulub pärijate ringi?

Kahjuks on sellisele küsimusele ilma dokumentidega tutvumata väga raske vastata. Soovitame teil võtta ühendust mõne notaribürooga.

Oleme pärit eri perekondadest. Minu isa loobus pärimisest ja nüüd olen mina pärija. Kas pärijatena peavad ennast üles andma ka minu poolõde ja -vend ning võib-olla on pärimisõigus minu naiselgi?

Kahjuks ei ole toodud asjaoludest võimalik kuidagi aru saada, kelle järelt päritakse, mistõttu ei saa sellele küsimusele vastust anda. Soovitame pöörduda konkreetset pärimisasja lahendava notari poole.

Miks notar nõuab 2008. aasta detsembris surnud inimese pärandist loobumise avaldust, kui artiklis öeldi, et pärandi vastuvõtmine toimub 2008. aasta seaduse järgi?

Enne 1. jaanuari 2009 avanenud pärandite suhtes kohaldatakse endiselt vastuvõtusüsteemi ning pärandi avanemise ajal kehtinud pärimisseadust, kuid pärimismenetluse korraldab notar 1.01.2009 jõustunud pärimisseaduse sätete järgi. Näiteks 30. detsembril 2008 surnud isiku pärimismenetlus toimub uue seaduse järgi, kuid pärijate ring tuleneb pärandi avanemise ajal kehtinud pärimisseadusest.

Kas pärija võib loobuda pärandaja eluajal pärandist või kas ta saab teha näiteks tähtajatu volituse kellelegi, kes neid asju tema eest ajaks? Juhul kui on selline võimalus, siis kas seda saab rakendada ka siis, kui pärandaja on pärandist loobuja oma testamendis pärijaks märkinud?
 
Pärija ei saa loobuda pärandaja eluajal pärandist. Pärandist loobumise tähtaeg on kolm kuud ja see hakkab kulgema hetkest, kui pärija saab teada või peab teada saama pärandaja surmast ning oma pärimisõigusest. Pärandist saab loobuda nii seadusjärgsel, pärimislepingujärgsel kui testamendijärgsel pärimisel.

Kui pärija ei saa mingil põhjusel tulla isiklikult notari juurde, on tal õigus anda volitus isikule, keda ta usaldab. Küll tuleb arvestada sellega, et selline volikiri peab olema notariaalselt tõestatud.
 
Kas nüüd puudub siis võimalus konkreetseid asju pärandada, näiteks kinnistu X-ile. sõidukid Y-ile, pangaarved Z-ile ja kõik ülejäänu Q-le? Ja kui esimese ringi pärija C on üldse pärijate ringist välja jäetud, kas siis on tal ikkagi õigus pärida (ei ole alaealine ega pensionär)?
 
Testamendiga võib isikule määrata konkreetseid pärandi hulka kuuluvaid asju või hüvesid või vabastada pärija mõnest pärandi hulka kuuluvast kohustusest. Sellisel juhul on tegemist annakuga, mille täitmist saab annakusaaja pärijatelt nõuda. Pärija ning annakusaaja erinevad selle poolest, et kui pärijale lähevad üle pärandaja õigused ja kohustused, saab annakusaaja ainult konkreetse hüve.

Kui C pärimisõigus on testamendiga välistatud, ei ole tal õigust pärandile, välja arvatud juhul kui pärandaja oli oma eluajal kohustatud teda üleval pidama, mille tõttu võib C-l olla näiteks sundosa saamise õigus (vaata järgmine vastus).
 
Pärandasin nooremale lapsele majaosa. Teine laps juba päris ema varanduse. Kas nüüd saab kindel olla, et see konkreetne vara saab ikka nooremale?
 
Kui olete teinud testamendi konkreetse isiku kasuks, saab pärijaks see isik, kes testamendis on pärijana nimetatud. Samal ajal tuleks testamenti või pärimislepingut tehes arvestada võimaliku sundosa saamise õigusega. Õigus saada sundosa on pärandaja alanejal sugulasel, vanemal või abikaasal, keda pärandaja oli oma eluajal kohustatud üleval pidama, kuid kes on testamendi või pärimislepinguga pärandist ilma jäetud. Sundosa saamise õigus on ka siis, kui isikule pärandatud pärandiosa on väiksem kui sundosa.

Kes on üldse minu pärijad? Olen sündinud vabaabielust, ema tütar. Kas minu tädide lapsed on minu pärijad? Kas onu, kel on vabaabielust laps, on minu pärija või tema laps? Olin abielus mehega, kellele olin kolmas abikaasa. Kas tema tütar varasemast abielust on minu pärija?
 
Kui olete teinud testamendi, on teie pärijateks isikud, kes on testamendis nimetatud. Kui testamenti ei ole tehtud, toimub pärimine seaduse järgi. Seaduse järgi toimub pärimine kolmes järjekorras. Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja lapsed, kes pärivad võrdsetes osades. Teise järjekorra pärijad on pärandaja vanemad ning nende puudumise korral pärandaja vennad ja õed. Kolmanda järjekorra pärijad on pärandaja vanavanemad ning nende alanejad sugulased.

Kui pärima õigustatud isik suri enne pärandajat, pärivad surnud isiku osa tema alanejad sugulased (lapsed). Lapsendatud lastel on pärimisel samad õigused kui pärima õigustatud isikust põlvnevatel lastel.

Teise järjekorra pärijad pärivad siis, kui esimese järjekorra pärijaid (lapsi või lapselapsi) ei ole. Kolmanda järjekorra pärijad pärivad juhul, kui ei ole esimese ega teise järjekorra pärijaid.

Kui ei ole esimese, teise ega kolmanda järjekorra pärijaid, on seadusjärgseks pärijaks pärandaja viimase elukoha kohalik omavalitsusüksus (linn või vald). Kui pärandaja viimane elukoht oli välisriigis ning pärijaid esimesest, teisest ega kolmandast järjekorrast ei ole, on pärijaks riik.

Üleelanud abikaasa pärib seadusjärgse pärimise korral koos pärandaja sugulastega. Tema pärandiosa suurus sõltub sellest, millise järjekorra pärijate kõrval ta pärib. Mida kaugema järjekorra pärijad on, seda suurem on abikaasa pärandiosa.

Esimese järjekorra pärijate kõrval pärib abikaasa võrdselt pärandaja lastega, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandvarast.

Teise järjekorra pärijate kõrval pärib abikaasa poole pärandvarast. Kui pärandaja abikaasa pärib koos teise järjekorra pärijatega, saab ta peale pärandiosa eelosana abikaasade ühise kodu tavalise sisustuse esemed.

Kui pärandaja vanemad on surnud ning pärandajal ei ole lapsi ega lapselapsi, õdesid ega vendi, pärib pärandaja abikaasa kogu pärandi.

Kolmanda järjekorra pärijad abikaasa kõrval ei päri.

Teie olete oma ema ja isa järelt pärija. Teie tädi lapsed saavad olla teie pärijad vaid juhul, kui teil lapsi ega lapselapsi ei ole ja teie vanemad ja tädi on surnud või loobunud teie pärandist.

Olen teinud oma sugulasele testamendi, millega vallasvarana pärandasin korteri linnas. Abiellusin uuesti, kas mu uuel naisel ja tema poegadel on mingit õigust sellele varale?
 
Kui olete teinud testamendi, toimub pärimine vastavalt testamendile ning uuel abikaasal ega tema poegadel ei ole õigust varale, mis on testamendis nimetatud.

Kas on üldse mõtet testamenti kellelegi konkreetselt teha, kui kõik läheb jagamisele? Mul on neli-viis venda-õde, ei taha, et kõik päriksid ja kiskleksid.
 
Seadusjärgsete pärijate ring on pärimisseadusega kindlaks määratud. Testamendiga on aga testaatoril (pärandajal) võimalik muuta seadusjärgsete pärijate ringi, jätta kedagi seadusjärgsetest pärijatest pärandist ilma või suurendada pärandiosi ja anda muid korraldusi, sealhulgas pärandvara kohta. Kuni testaator on elus, ei anna testament pärijale pärandvara kohta õigusi ega too talle kaasa kohustusi. Testaatoril säilib õigus teha tehinguid testamendis märgitud varaga, samuti on alati võimalik teha uue sisuga testament.

Kui soovitakse kogu oma vara või mõtteline osa sellest jätta konkreetsele isikule, tuleks kindlasti teha testament.

Juhul kui pärandvara hulka kuuluvad näiteks korter, maja ja auto, on testamendiga võimalik korteri pärijaks määrata kindel isik. Ülejäänud pärandvara (meie näite puhul maja ja auto) läheb sellisel juhul pärimisele seadusjärgsete pärijate vahel. Sellist varalist hüve (kõnealusel juhul korterit) nimetatakse annakuks ja selle saajat annakusaajaks. Annakuks võib olla asi, rahasumma, õigus, nõue, kohustusest vabastamine või muu üleantav hüve. Annaku täitmise nõue tekib peale pärandaja surma, annak täidetakse pärandvara arvelt ja selle täitjaks on pärija või teine annakusaaja.

Olen üksik ja lastetu, kas võin kodus kirjutada omakäelise testamendi ja kui kaua see kehtib (varem kehtis pool aastat, siis võis kuupäeva käsitsi parandada ja lisada oma allkirja, et “parandus õige”)? Kas pensionärist õde on sundpärija, kui teisi pärijaid ei ole? (Märkus: ei tahaks, et ta päriks.)  

Koduse testamendi tegemiseks on kaks võimalust: kas tunnistajate juuresolekul allkirjastatud testament või oma käega kirjutatud testament.

Kodus tehtud testamendile võib testaator koos vähemalt kahe tunnistajaga alla kirjutada või panna testamendi sisu kirja oma käega. Kui testaator on testamendi kirjutanud algusest lõpuni oma käega, ei ole tunnistajate kaasamine kohustuslik. Tunnistajatele ei pea avaldama testamendi sisu, kuid neid tuleb informeerida, et tegemist on testamendiga.

Erinevalt notariaalsest testamendist, kehtib kodune testament testaatori eluajal kuus kuud. Kui isik on kuue kuu möödudes, arvates koduse testamendi tegemisest, elus, kaotab selline testament kehtivuse. Koduse testamendi tegemise korral tuleb kindlasti märkida testamendi tegemise kuupäev ning silmas pidada, et kas või ühe seaduses toodud vorminõude järgimata jätmine võib kaasa tuua testamendi tühisuse.

Seadus ei näe ette võimalust koduse testamendi kuupäeva muutmiseks ülalkirjeldatud viisil, mistõttu ei soovitaks seda teha. Selline kuupäeva muutmine võib anda hiljem aluse testamendi vaidlustamiseks ja tühiseks tunnistamiseks. Seetõttu soovitaks iga kuue kuu möödumisel kirjutada uus sama sisuga testament.

Sundosa on pärima õigustatud pärandaja alaneja sugulased, tema vanemad ja samuti tema abikaasa, kelle suhtes pärandajal oli surma hetkel kehtiv ülalpidamiskohustus. Sellest tulenevalt ei ole pärandaja õel sundosa saamise õigust.

Koduse testamendi kehtivuse probleemide vältimiseks soovitame kaaluda notariaalse testamendi vormistamist.

Kui vanem on teinud testamendi konkreetselt lapsele ning lapselapsele, siis kas testamendi reaalsed saajad on ainult nemad või peab uue seaduse kohaselt hakkama vara kõigi sugulaste vahel jagama?

Testamendi järgi päritakse, kui pärandaja on teinud testamendi, ja pärimisõigust testamendi järgi eelistatakse pärimisõigusele seaduse alusel. Seega, kui pärandaja on teinud kahele isikule testamendi kogu oma vara pärandamiseks, ongi pärijateks need kaks isikut. Teised sugulased pärijateks pole, küll tuleb arvestada sundosa saamise õigusega (sundosa kohta vaata vastust eelmistele küsimisele).

Abikaasadel on tehtud lahusvara leping (kummagi nimele abielu jooksul soetatud vara on nende lahusvara), neil ei ole ühiseid lapsi, kas emma-kumma surma korral pärib teise abikaasa nimel oleva lahusvara abikaasa või on pärijaks abikaasa laps?

Kui üks abikaasadest sureb ja abikaasade vahelise lepinguga oli kokku lepitud, et kogu abielu ajal soetatud vara on abikaasade lahusvara, on selle vara pärijaks laste olemasolul pärandaja (surnud abikaasa) lapsed ja laste kõrval üleelanud abikaasa.

Kui olen määranud ühele lapsele testamendis kinnistu ja teisele hoiuse, kas nad peavad siis veel minema mingit vara jagama?

Kui pärandi on vastu võtnud mitu pärijat (kaaspärijad), kuulub pärandvara neile ühiselt ning moodustub pärandvara ühisus. Ükski kaaspärijatest ei saa osa konkreetsetest pärandvara hulka kuuluvatest esemetest ega õigustest, vaid osa pärandvara hulka kuuluvate õiguste ja kohustuste kogumist. Pärandvaraga saavad pärijad tehinguid teha ainult ühiselt. Alles siis, kui pärandvara ühisus on lõpetatud ning pärandvara hulka kuuluvad asjad/õigused/kohustused jagatud, saab iga pärija talle kuuluva varaga iseseisvalt tehinguid teha.

Samuti tuleks tähelepanu pöörata sellele, kas kinnistu ja hoiuse puhul võib olla tegu annakutega. Annak on mingi konkreetne ese või hüve, mis testaator on pärijale määranud. Juhul kui peale kinnistu ja hoiuse kuulub pärandvara hulka muud vara, ongi nende näol tegu annakutega ja muu vara pärivad pärandaja seadusjärgsed pärijad.
 
Pärija ning annakusaaja erinevad sellegi poolest, et kui pärijale lähevad üle pärandaja kõik õigused ja kohustused, saab annakusaaja ainult konkreetse hüve.

Meil on abikaasadevaheline testament, et kumbki nimetab oma ainupärijaks teise. Kas selline testament on kehtiv?

Tegemist on abikaasade vastastikuse testamendiga ning selline testament peab olema notariaalselt tõestatud. Testament on kehtiv seni, kuni abikaasad ei ole teinud uut vastastikust testamenti.

Samuti on võimalik abikaasade eluajal mõlemal abikaasal enda tehtud korraldusi tühistada. Tühistamise korraldus peab olema notariaalselt tõestatud ning testament loetakse tühistatuks, kui teine abikaasa on kätte saanud notariaalses korras edastatud teate testamendi tühistamise kohta.

Erinev on olukord siis, kui üks abikaasadest on surnud ja üleelanud abikaasa soovib vastastikuses testamendis oleva korralduse tühistada. Sellisel juhul saab üleelanud abikaasa oma korralduse tühistada üksnes juhul, kui ta loobub pärandist, mis talle vastastikuse testamendi alusel määrati.

Milliseid kulutusi toob uus pärimisseadus kaasa pärandajale ja pärijatele?

Esiteks tuleb arvestada pärimismenetluse algatamise avalduse ja pärandi vastuvõtmise või sellest loobumise avalduse tõestamise eest ette nähtud notaritasuga, samuti mõne teise pärimismenetlusse puutuva toimingu tasu maksmisega, tasud on 50-300 krooni.

Pärimismenetluse lõppedes väljastatakse pärijale pärimistunnistus, mille eest notaritasu on 800 krooni.

Pärandvara ühisuse lõpetamise ja pärandvara jagamise kokkuleppe tõestamisel sõltub notaritasu pärandvara väärtusest ning arvutatakse välja notaritasu seaduse 22. paragrahvis toodud tabeli alusel. Näiteks juhul kui pärandvara väärtus on miljon krooni, on notaritasu selle jagamise kokkuleppe puhul 3220 krooni.

Pärast pärandvara jagamise kokkuleppe sõlmimist tuleb juhul, kui pärandvara hulka kuulus näiteks kinnisvara või osaühingu osakuid, esitada vastavalt kas kinnistus- või äriregistrile notariaalselt tõestatud avaldus registrikande muutmiseks. Kandeavalduse tõestamise tasu sõltub samuti pärandvara väärtusest. Kui pärandvara väärtus oli näiteks miljon krooni, on notaritasu kandeavalduse tõestamise eest 805 krooni.

Silmas tuleks pidada, et kõikidele seaduses toodud notaritasudele lisandub käibemaks.
 
Samuti kuulub kandeavalduse esitamisel tasumisele riigilõiv riiklikes registrites kandemuudatuse tegemise eest. Riigilõivu suurus sõltub samuti pärandvara väärtusest ning riigilõivude määrad on toodud riigilõivuseaduses.

Kui pärijaks on alaealine ning pensionärist vanemad ja pärida pole muud, kui ainult võlad, kes need võlad pärib?

Kui seadusjärgsed pärijad pärida ei soovi, on neil võimalik kolme kuu jooksul, alates pärandaja surmast või tema surmast teadasaamisest, pärandist loobuda või võtta pärand vastu inventuuriga. Inventuuri teeb kohtutäitur, kes selgitab välja pärandvara koosseisu. Kui pärand on vastu võetud inventuuriga, siis pärandajal olnud kohustused pärijatele üle ei lähe. Näiteks: kui pärandvarasse kuulub kinnistu väärtusega miljon krooni ja pärandajal on võlgnevus summas 1 100 000 krooni, ei saa pärija pärimise tulemusel omale midagi ning vara väärtust ületav võlgnevus jääb laenuandja kanda.