Kunstnik Eda Mikker kirjab seinad elavaks

Liialdamata võib öelda, et kunstiga on läbi põimunud kogu Eda Mikkeri elu, sest joonistanud on naine nii kaua, kui end mäletab.

“Kui läksin kooli, pidi mu ema käima õpetajatele aru andmas, et kas teeb kodus joonistused minu eest valmis,” naerab Mikker elurõõmsalt.

Et joonistamine väga meeldis, liitus naine 1971. aastal, kui režissöör Rein Raamat Tallinnfilmis joonisfilmide järjepidevale tootmisele aluse pani, filmistuudioga.

Alustas värvimisest-skitseerimisest ja arenes tasapisi liikuvpilide valmistamiseni.

Töö oli põnev, vahel raskegi

Nõudliku multifilmina meenub Mikkerile 1983. aastal Eduard Viiralti kolme graafilise lehe alusel valminud animateos “Põrgu”, mis oma nimele kohaselt oli animaatoritele “paras õudus”.

“Näitlejad tantsisid ees ja meil tuli nende liikumiselt maha joonistada Viiralti tüüpi tantsijad,” pajatab Mikker. “Luua liikuvate inimeste järgi õigeid figuure – paksud rinnakad ja peened naised läbisegi – polnud sugugi lihtne.”

Mikkeri osalusel sündinud lastefilmidest on tuntuim “Naksitrallid”.

Nii “Põrgu”, “Naksitrallid” kui kõik muud filmid sündisid tollal “tohutu joonistamisega”. Kuid ega see mujalgi, näiteks Disney animaatoritel, teisiti käinud.

Tagantjärele targana võib nentida, et joonistuste vihtumine on igati kasuks tulnud: andis nii vilumust kui julgust kõike maalida.

Filmitöö kõrvalt käis naine kolm aastat kultuuriülikoolis, kus lõpetas kalligraaf Villu Tootsi kirjakunstiklassi, ja kunstiinstituudi ettevalmistuskursustel.

15 aastat peetud animaatoriametist Tallinnfilmis tuli Eda Mikkeril loobuda siis, kui ta kaasaga Pärnusse kolis.

Maalingud kui fotod

Loominguks jäi suvepealinnas pereäri kõrvalt küll vähem aega, kuid päris nurka Mikker kutsumust ei visanud. Ta maalis portreid ja tegi tellimustöid: illustreeris näiteks Kanada eestlase Eerik Purje luulekogu, kujundas reklaammaterjale ja logosid. Muuseas, Revalia tantsukool ja spordiklubi Reval-Sport kasutavad tänini tema kavandatud logosid.

Oma praeguse lemmiku – seinamaalingute kõrval on Mikkerile alati meelt mööda ja käe järgi olnud akvarell. See pintslitöö sobib ta puhta, ekspressiivse ja täpse stiiliga. Sestap kutsub ta end fotomaalijaks. Ehkki tõetruult maalida on raskem, on tulemus ilusam, usub naine.

Seinamaalingute sisu kirjutab enamasti ette tellija, kuid Mikkeri eesmärk on luua inimesi rõõmustav tulemus, mis tekitaks hea tunde ja meeleolu ega ärritaks kuidagi. Tuldpurskavaid ja verest nõretavaid õudusi ta parema meelega ette ei võtaks. Kuigi on tulnud teha neidki. “Ma hoiatan alati inimesi, et sellised maalingud võivad endaga majja midagi negatiivset kaasa tuua,” sõnab Mikker. “Inimestel tuleb ju maalingute sees iga päev elada.”

Oma loominguga taotleb kunstnik sedagi, et tehtut oleks alati huvitav vaadata. “Et kujutis mõjuks tõepäraselt ja ruumiliselt, pakuks avastamisrõõmu, uusi nüansse ja detaile. Oleks ühtaegu huvitav ja efektne,” märgib ta.

Idamaise linna panoraam

Tõsi ta on, seintel olev mõjutab inimesi, kuid enamasti õnneks paremuse suunas. Inspireerib näiteks lapsi joonistama.

Väiksemad poisid-tüdrukud ei malda kõrvalt lahkuda, kui kunstnikutädi nende tubadesse “nagu päris” pilte teeb. Innuka publiku tõttu korjab Mikker tööpäeva lõpus pintslid-värvid mudilaste käeulatusest ära, et noored Michelangelod seinte asemel loomepalangu paberile valaks.

Kuna seinamaalingutes kasutatakse vees lahustuvaid akrüülvärve, ei tekita “maalritöö” suurt segadust. Värv kuivab tundidega ega määri katsudes.

Vahel segab Mikker värvi hulka lakki või lakib valmis töö üle. Kui maali sisu nõuab, saab kujutis külge dekoratiivse metall-läike: kuldse, hõbedase, pronksise. Püsivad hästi peal ega pudene.

Seni tehtust peab kunstnik endale huvitavamaks üht Dubai linna panoraami kujutavat maalingut. “Selle töö tegi raskeks see, et ma ei maalinud mitte tavalisi maju, vaid mošeesid, minarette ja muid kuplitega idamaiseid ehitisi, mis kõik paiknesid eri kõrgusel. Aga mida raskem, seda huvitavam mulle,” tähendab ta.

Linna üldvaate ette maalis Mikker tellija soovil lapse ja luksusauto Lamborghini.

Et tubased maalingud on tal töises plaanis olnud esikohal viimased viis aastat, on seintele maalitu kodudes sedavõrd värske, et midagi suurelt üle või ümber tegema pole pidanud. Mõne erandiga.

Näiteks paluti kord maalida seinal üle ühe perekonnaportreel olnud isiku nägu. Nimelt oli peretütar kavaleri vahetanud ja seinale jäädvustatud eelmise poisi nägu vajas kiirkorras foto järgi “värskendamist”, kuna külla oli tulemas uus peig.

Üle lahe tegemised

Mikkeri käe all on pildise kuue saanud palju seinu Soomeski. Oma seal elava õe kodumaja kaunistas ta musketäride temaatikas, sest endisaegsed mõõgakangelased on õe suured lemmikud. Nii kujutavad sõsara köögiseinad uhket söömingut, kus musketäridel on seltsiks ajastutruudes tualettides kaunid daamid. Maalingud ajendasid õde vahetama moodsa mööbli, nõud ja lambid välja vanaaegsete vastu.

Mikker naerab, et kälimees tähendanud seepeale, et “mitte ühtegi normaalset lampi enam elamises pole, igal pool vaid “kynttilät””.

Sauna puhul mindi ajas veel rohkem tagasi: tavalisest Soome saunast said Rooma termid, kus võib näha toogadesse rüütatud mehi ja vett kallavaid vooklevate kiharatega kaunitare.

Peale õe kodu on Mikker põhjanaabrite pool maalinud asutustes ja hotellides.

Kord hotelli basseiniruumi lage ja seinu illustreerides kõikus naine lae all basseinivette üles seatud tellingutel. Nagu laemaalija muiste!

Ühte Nokia linna bensiinijaama hoonesse sai 1957. aasta foto järgi maalitud kogu seina kattev pilt samast tanklast üle poole sajandi tagasi.

Kui üle lahe sugulasrahvas algul ebaleski, et “tea, kas seinamaalingud ikka mujale kui kirikusse sobivad”, siis valmis töid kaedes olid kahtlused-kõhklused peast pühitud.

Mis seintele, mis mööblile

Eestlaste seas on “kuivad freskod” aiva populaarsem moodus kodu omanäolisemaks muuta. Peale originaalsuse on maaling nutikas viis, peitmaks remondivigu ja pragusid.

Lastetubade puhul on lemmikud muinasjutu- ja multifilmitegelased, aga ka armsad loomakesed.

Vanemad ihkavad magamiskambri seintele enamasti lilli – nii värvilisi kui mustvalgeid. Üks armastatumaid elemente on äraõitsenud võilill, mille udusulised pebred seinal edasi hõljuvad.

On küsitud maalingut magamistoa lakkegi. Säärane maal muudab ruumi visuaalselt mitu korda kõrgemaks. Sinitaevas valgete pilvetupsudega sünnib kahe pintsliga. Tuleb korraga kahe käega pintsleid keerutada, et asuur ja pilved ühte sulaksid, selgitab Mikker.

Vene rahvusest inimesed eelistavad suursugusemat stiili. Meeldivad näiteks Vana-Egiptuse võtmes maalingud. Kord kattis Mikker ühe Vene pere kodus terve vannitoa sfinkside, vaaraode ja püramiididega.

Kuigi viimasel viiel aastal on Mikker keskendunud seinamaalingutele, pole ta unustanud siidile ja portselanile maalimist ega inimeste portreteerimist. Siidi dekoreerides saab ta innustust rokokoost, barokist ja renessansist. Lõuendiks võib olla isegi mööbel. Kord kirjas Mikker magamistoamööbli särtsaka Muhu mustriga.

Tõsiasi, et suurem osa loomingust avalikkuse eest kodudesse peitu jääb, kunstnikku nukraks ei tee. Ta on olemuselt tagasihoidlik ega tüki rambivalgusesse. Enda rahulolu ja inimeste rõõm tehtust kaaluvad üles isikunäitused, mida seinamaalingutega teha ei anna.

Küll jäädvustab Mikker oma tööd fotodele ja paneb üles suhtlusportaali Facebook.