Pärnu linnaametnik süüdistab linnapead diskrimineerimises

Kokkuleppel sotsiaalosakonna juhatajaga asendasid Kivi ja tema kolleeg 120 päeva töölt eemal olnud sotsiaalosakonna peaspetsialisti. Asendama hakates teadis Kivi, et asendamise eest saadava lisatasu suurus on tööandja suulise korralduse alusel määratud 30 protsenti asendatava inimese palgast.

Mets andis lisatasu, Kivimägi mitte

Läinud aasta 15. septembril esitas sotsiaalosakonna juhataja linnapeale taotluse maksta Kivile ja tema kolleegile asendustasu. Abilinnapea Jane Mets, kes linnapea kohuseid täitis, rahuldas mõlemad lisatasu taotlused.

28. oktoobril esitas sotsiaalosakonna juhataja uue taotluse maksta kahele ametnikule lisatasu, sest peaspetsialist oli endiselt töölt eemal ja kaks kolleegi tegid tema tööd. Kivimägi rahuldas Kivi kolleegi taotluse, kuid jättis Kivi oma rahuldamata.

Kivi sõnutsi ei edastanud linnapea ühtegi põhjendust, miks ta lisatasu seekord maksmata jättis. Ainsaks võimaluseks jäi teabenõude esitamine, mille linnavalitsus luges selgitustaotluseks.

Teabenõudele vastates selgitas Kivimägi, et avaliku teenistuse seadus ja linnavalitsuse teenistujate palgajuhend sätestavad, et ametnikule võib asendamise eest lisatasu maksta, aga ei pea. Linnapea jutu järgi kasutas ta ettepanekuga mittenõustumisel kaalutlusõigust, mis annab haldusorganile volituse kaaluda otsuste tegemist või valida eri otsustuste vahel.

Kivimägi sõnade kohaselt lähtus ta sellest, et peaspetsialisti asendamine on ametijuhendi kohaselt Kivi töökohustuste hulgas. “Ma ei oska kommenteerida sotsiaalosakonna juhataja ja Teie omavahelisi kokkuleppeid, aga olen ka varem osakonna juhataja lisatasu ja preemiate taotlustest erinevaid otsuseid teinud. Näitena saan tuua Pärnu Vallikääru pargiala projektiga seotud ametnike preemia suurust, kantselei teenistujate lisatasu mittemaksmist täiendavate tööülesannete täitmise eest,” kirjutas linnapea teabenõude vastuses.

Kivi keeldus palgakärpest

Kivimägi kinnitas, et ta ei diskrimineeri Kivi veendumuste või muude asjaolude tõttu, vaid vastutab palgafondi otstarbeka ja säästliku kasutamise eest.

Kivi hinnangul sattus ta linnapea ebasoosingusse 2010. aasta alguses, kui kõikidele linnavalitsuse töötajatele tehti ettepanek palka “vabatahtlikult” kümnendiku võrra kärpida. Ta soovis palga vähendamise arvelt saada vabu päevi, kuid sellega ei nõustutud, ja jäi ainsaks linnaametnikuks, kelle palka 2010. ja 2011. aastal ei kärbitud. Kivi sõnade järgi on linnapea seda talle avalikult ette heitnud.

Halduskohtule esitatud kaebuses leidis Kivi, et Kivimägi käitumine on vastuolus võrdse kohtlemise printsiibi ja õigustatud ootuse põhimõttega. Varasema kokkuleppe kohaselt täitis ta täiendavaid teenistusülesandeid, teades, et tema lisatöö saab vähemalt 30 protsendi ulatuses asendatava palgast kompenseeritud. Samuti on linnavalitsus tema hinnangu järgi rikkunud hea halduse tava, jättes õigeaegselt teavitamata, et edaspidi talle lisatasu ei maksta.

Eilsel halduskohtu istungil püüdis kohtunik Annika Vendik saada selgust, miks linnavalitsus esimest korda Kivile asendustasu maksis, kuid teisel korral maksmata jättis. Kivi väitel teavitas osakonnajuhataja teda mõlemal korral, et puuduva ametniku ülesannete täitmise eest makstakse lisatasu.

Linnavalitsust esindanud linnasekretäri Tiina Rohti jutu järgi kuulub peaspetsialisti asendamine ametijuhendi järgi Kivi tööülesannete hulka. Kivi oli päri, et ta peab puhkuse ja paaripäevaste lähetuste ajal kolleegi asendama, kuid lisaks puhkuseasendusele täitis ta tema tööülesandeid veel 38 päeva jooksul, millest 23 eest maksti lisatasu ja 15 eest mitte. “Kui inimene jääb lapsehoolduspuhkusele, peaks selle loogika järgi kolm aastat teda tasuta asendama,” ütles Kivi.

Kohtuniku küsimusele, mille poolest teine periood erines esimesest, vastas Roht, et lisatasu maksmine on tööandja õigus, mitte kohustus. Rohti jutu järgi on asendamised arvestatud Kivi põhipalga sisse. “See, kui ta esimest korda sai, aga teisel korral mitte, oli erand, mitte reegel,” põhjendas ta.

Kohtunikku huvitas, milline on linnavalitsuse praktika siis, kui keegi ametnikest on paar kuud tööst eemal. Roht vastas, et kui asendusvajadus on pikem kui üks-kaks kuud, tehakse töökohas vajalikud ümberkorraldused: võetakse asendaja, jagatakse tööülesanded ümber, makstakse lisatasu jne.

Linnavalitsus peab kohtule esitama Kivi juhtumiga sarnaste asenduste dokumendid, et oleks näha, kas käitumine Kivi suhtes oli diskrimineeriv või ei. Kohtuistung jätkub 21. augustil.

Linnapea Toomas Kivimägilt ei õnnestunud eile pärastlõunal lisakommentaare saada, tema seisukoht on toodud teabenõude vastuses.