Rääkides sugudevahelisest võrdsusest, nagu see tänapäeval heaks tavaks saanud, ei ole õiguskantsler Indrek Tederi seisukohavõtule seoses Pärnu naisterannaga midagi ette heita.
Juhtkiri: Mehed naisterannas
8. mai 2012, 10:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seadus näeb ette igaühe õiguse viibida ja liikuda avaliku veekogu kallasrajal ja Teder pani ette, et privaatse päevitamise võimalus tuleb ette näha meestelegi, märgistades sellekohase ala vastavalt.
Seadusest lähtudes tegi Teder oma tööd ja ega suurt muudmoodi ta sedastada saanudki. Naisterand põhineb aga traditsioonil ja ühiskondlikul kokkuleppel ning selle toimimist on seadusega reguleerida üpris keeruline.
Pärnu linnavalitsus leidis kompromissi, mis peaks eeloleval suvel jätma ära süüdistused diskrimineerimises, mida, rõhutame, võivad üldisemalt kõneldes tõepoolest kogeda nii naised kui mehed, kuid säilitama suvepealinnale igiomase nähtuse.
Linnavalitsuse keskkonna peaspetsialist Katri Sutt kinnitas Pärnu Postimehe veergudel: “Pärnu linnavalitsus ei soovi lõpetada naiste plaaži eksisteerimist ja jääb seisukohale, et naisterand oma pikkade traditsioonidega annab Pärnule eripära ja väärib säilitamist.”
Naisterand seega säilib ja selles võib kindel olla, kuid tasub tähele panna, et – nagu õigupoolest siianigi – tegemist on avaliku kohaga ja keegi ei saa keelata meestel seal olla.
Linnavalitsus paneb rannahooaja alates naisteplaaži piirile sildid, mis teavitavad rannaosa eripärast, kuid ei keela selle läbimist kellelgi. Loomulikult peab seal korralikult käituma.
Mis siis nüüd saab? Kas mehed vallutavad konkreetse keelu puudumisel naisteranna? Usume, et siiski mitte ja eevatütarde privaatsus varasemaga võrreldes ei vähene. Muidugi leidub mehikesi, kellele kokkulepped korda ei lähe, kuid viisakad mehed, keda kindlasti on lõviosa, ei hakka olukorda ära kasutama.