Igal kuul üha kiiremini tühjenev rahakott annab märku toidu hinna pidevast muutusest; kui kokkuvõttes hinnad aina tõusevad, siis mõni tervislik vili on viimastel aastatel siiski märgatavalt odavnenud.
Vaid köögivili odavneb
10. mai 2012, 11:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Inimese mälu kipub olema valikuline, kuid numbrid näitavad selgesti, kui palju on alust kõikjalt kostval kurtmisel, et euro tulekuga on toiduhinnad lakke karanud.
Konjunktuuriinstituudi hinnavaatluse järgi on viimase viie aastaga vaadeldud 21 toiduainest kallinenud 16. Kõige enam on tõusnud või ja ülejäänud piimatoodete hind.
Muna ja leiva hind on samuti tunduvalt kerkinud. Seevastu tublisti vähem peame maksma lahtise kartuli, peakapsa ja välismaalt toodud mugulsibula eest.
Munal rekordkõrge hind
Kui aga võrrelda hindu tänavu märtsis ja aprillis, siis läinud kuul tõusis 21 toiduainest 15 hind. Mäletatavasti tegi suure hüppe munade hind: välismaised munad kallinesid 43 ja kohalikud 28 protsenti. Kiire hinnatõus jäi pühade-eelsesse aega, kuu teisel poolel munad veidi odavnesid.
Statistikaameti andmeil jõudis kanamunade hind aprillis viimaste aastate kõrgeimale tasemele. Eelmine tipp-punkt oli 2008. aasta märtsis, siis olid hinnad praegusest 12 protsenti madalamad.
Veel suurema hinnahüppe tegi läinud kuul mugulsibula hind, tõustes 30 protsenti. Ometi on sibul praegu siiski üle kolmandiku odavam kui mullu samal ajal.
Sibul maksis tavakauplustes 43 senti ja porgand 57 senti, mis on küll märtsiga võrreldes rohkem, kuid siiski märksa odavam kui mitmel varasemal aastal. Säästukauplustes on hinnad veel madalamad: seal maksis sibul 21, kapsas 19 ja porgand 52 senti kilo.
Kõige rohkem on mulluse aprilliga võrreldes odavnenud peakapsas (79 protsenti) ja lahtine kartul (55). Aastatagusega kõrvutades peame rahakotist münte enam välja otsima eestimaise kurgi (38) ja munade (32) eest. Muu toidukauba hinnad on kosunud alla kümne protsendi.
Lihaletis näeb nii tõusu kui langust. Hind langes imporditud broileril (kohalikul broileril tõusis) ja seakarbonaadil. Aastaga on kallinenud veiseliha, lambaliha, keeduvorst, hakkliha ja viinerid.
Mootorikütus (95E) maksis aprillis automaattanklates 1.421 eurot liiter ehk 16 protsenti rohkem kui aasta tagasi. Diislikütus kallines aastaga kümme protsenti.
Mis järgmisena kallineb?
Keda huvitab, mis suunas toidu hinnad liiguvad, võivad uurida FAO (ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsioon) toiduhinnaindeksit, sest nagu senine elu on näidanud, mõjutab maailmaturul toimuv otseselt hindu kohalikes poodides.
Konjunktuuriinstituut teatab, et FAO indeksi järgi asendus aasta esimese kvartali püsiv tõus aprillis langusega, mille põhjusteks peamiselt suhkru ja piimatoodete odavnemine. Seevastu märgatavalt tõusis õli ja vähesel määral liha hind.
Õli kallinemise tõi kaasa sojaubade hinna hüppeline kasv, mis on tingitud suurenevast murest selle hooaja kardetava vähese pakkumise pärast.
Lihast tõusis kõige enam sealiha hind, järgnesid veise- ja linnuliha.
Piimatoodete hinnad on kolm kuud järjest langenud, samuti alaneb suhkru hind, kuna Brasiiliast jõudsid turgudele uued varud. India, Euroopa Liit ja Tai on teada andnud tootmismahtude kasvust, mis lubab hoida suhkru hinna mullusest madalama.