Torustike paigaldajate töö viis sintlased endast välja

Kuigi torutööde tegija OÜ Tekton palus kirjalikult juba ette vabandust Pohla, Rohelise, Pirni, Ploomi ja teistegi tänavate elanikelt kaevetöödega kaasnevate ebameeldivuste pärast, ei olnud selgitused toimuva kohta ilmselt küllalt põhjalikud.

Lumesulamise järel hakkas äravooluta kraavide vesi uputama kinnistuid ja Muraka tänava mitme maja keldrid muutusid basseiniks. Tihesuhtlust arendasid piirkonna elanikud elektronkirjade läkitamisega Sindi linnavalitsuse, OÜ Sindi Vee, Tektoni tegelastele ja lugesid nende klõpsatud vastuseid. Kuid rahu ei jõua ilmselt maa peale enne sügist, kui töö on lepingu järgi lõpetatud, tänavakatted ja haljastus taastatud.

Sõnakad küsimused

Seoses Sindi linna vee- ja kanalisatsioonitorustike rekonstrueerimis-ehitustöödega algasid kaevetööd mainitud piirkonnas poole aasta eest, enne jõule.

“Kui talvel töölt koju tulin, seisis suur traktor minu õuel,” kirjutab Pirni 26 omanik. “Ei ole mul tõesti aeda ees ja töötegijad nahaalselt parkisid oma traktorit minu protestist hoolimata. Nüüd selgus pärast veeuputust, et nad on mulle suure, sügava ja pika roopa sissesõidutee kõrvale sisse sõitnud. Aiapostid on siiani sirkadi-sorkadi. Kes lõppude lõpuks hakkab tegelema inimeste taoliste probleemidega kohe ja kiiresti, et saaksime oma kruntidel normaalselt toimetada?”

Murekirja on kodulinna peale edasi saatnud ka Muraka 6 elanik. “Kiiremas korras on vaja likvideerida uputus ja ära parandada aiavärav, mis ripub ühe hinge küljes, traktori (ekskavaatori) rööbaste jäljed peavad nagunii kevadeni ootama. Igatahes on Euroopa Liidu raha eest mulle palju pahandust tekitatud. Ega te vist ise tahaks ka sellistes tingimustes elada?” kirjeldab ridade autor olukorda kodutanumas.

Ja lehekuu alguses küsib veel üks Pirni tänava elanikest, seekord majast 25, töövõtjalt Tektonilt, millal tehakse Pirni tänav sõidetavaks väikeautodele – mitte ainult maasturitele, kalluritele, traktoritele – ja millal kaevatakse lahti kraavid, et elanike kodud ei upuks vee all.

“Ei ole saanud oma koju juba kolm nädalat, ei ole võimalik ära vedada prügi. Kui seda teed ei tehta sõidetavaks väikestele autodele, tuleb pöörduda televisiooni poole ja kutsuda kohale “Võsareporter” ja “Pealtnägija”. Millistest riikidest olete palganud töölised, kes ei jaga, mida nad aeg-ajalt tegema peavad? Kui ise sellises olukorras peaksite elama, ei oleks ka teie rahul,” väidab pöörduja oma e-kirjas.

Rabaserva krundid

Oma silm on kuningas, ütleb vanasõna. Jürikuu viimasel päeval sõidame Sindi abilinnapea Rein Arikoga tekstiililinna sellesse ossa, kuhu 1. Detsembri nimelise vabriku töötajatele Brežnevi ajal aiamaakrunte eraldati. Paide maanteest üle, raba serva, kuhu vahepealsete aastakümnetega on kerkinud suvilakökside asemele uhked elamud.

Paraku on kruntide vaheline pinnastee jäänud niisama kitsaks kui ajal, mil autoostulube jagas ettevõtte ametiühingukomitee ja moes oli jalgsikäimine. Kraavitus tee servas on ega ole ka. Liigvesi pressib ennast rabast peale eelkõige madalamatele kruntidele, kinnistuvahelised kraavid on ilmselt äravooluta.

Tee, õigemini Pirni tänav, on kaevetööde järel täidetud ebaühtlaselt killustikuga. Kohalike sõnutsi on töökultuuri krooniks kõrge kuusk, mille alumised oksad on ekskavaatorile ruumi tegemiseks tänava poolt mitme meetri kõrguselt raiutud ja puu meenutab invaliidi.

“Siin oli freesasfalt, ehitaja taastab selle, jäme kild veeti siia peale sellepärast, et siin üldse liikuda,” selgitab Ariko ja ütleb, et linnavalitsus on piirkonna elanike muredest teadlik. “Ehitajal on tempo peal, talvel tehti kaevetööd sellepärast, et vesi on madalam ja liiklus väiksem, juuni–juuli on puhkuste aeg ja siis ei tahaks elanikke häirida, oktoobriks peab töövõtja tellijale objekti üle andma.”

Torustike panemisele järgneb etapiti videouuring, et selgitada võimalikud takistused enne, kui pinnase vajumise järel geotekstiilile teekatteid rajama hakatakse.

“Inimene näeb seda mudaauku ainult, aga tehnoloogiat tema ei näe. Ja me ei ole nii rikkad kahjuks, et kaks korda ühte tööd teha,” räägib Sindi Vee juhataja Ants Tormilind, pidades silmas katendite rajamise eelsete uuringute vajalikkust.

“Tänavatel ei ole aluseid, aga siin on vesiliivad, ainult Veetorni tänav on ehitatud, nagu peab, see on ka uusim linnas, 2006. aastal tehtud,” mainib Tormilind, kelle andmeil on torustik pandud 88 protsendil tänavatest ja sügiseks saab 100 protsenti ligi viie ruutkilomeetri suurusest linnast kanaliseeritud.

Veidi kannatust

“Veel kolm kuud kannatust ja inimesed unustavad ära, et Sindis üldse kaevatud on,” usub Tormilind.

OÜ Tektoni projektijuht Kalev Mehide on sintlaste arvamustest teadlik ja selgitanud neile tööde järjekorda, mille määravad senised süsteemid, ehitaja võimalused ja ilm.

“Meil on tehtud 90 protsenti, torustikud on jäänud panna veel Kesk tänavasse,” räägib Mehide ettevõtmisest, mille tulemusena läheb linnas maa alla peitu 42 kilomeetrit vee- ja kanalisatsioonitorusid, 820 kinnistut saavad liitumispunkti. Suve lõpuks on taastatud asfalt tänavatel, kus see varem oli, samuti kruuskatted.

Pirni ja Muraka tänava ja sealtkandi ülejäänud elanike üleujutuse peapõhjusena nimetab Mehide puhastamata Tõela peakraavi, mis ei võta kevaditi vett vastu.

“Aktiivsemad inimesed pumpavad ise liigvett oma krundilt ära kraavidesse, aga nad peaksid ka truupe puhastama, sest need on tihti umbes,” mainib Mehide.

Talviseid kaevetöid kõnealuses piirkonnas põhjendab projektijuht sellega, et siis sai elanikke kõige vähem häirides töötada ja torustike pealiinid kolme ja poole meetri sügavusele panna.

“Mis puutub Pirni tänavasse, siis see nagu teisedki piirkonna tänavad oli pinnastee, elanikud on teinud sellelt õue mahasõite kes kuidas, mõni toonud täiteks kive, mõni teinud truubi,” selgitab Mehide.

Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi rahastatud, Sindi linna ja Sindi Vee omaosalusega projekt maksab ligemale 4,5 miljoni eurot (varasemas vääringus 72 miljonit krooni).

Mehide jutu järgi ollakse sealmaal, et enamik paigaldatud torudest on töökindluse huvides kaameraga läbi uuritud, järgnevad veetorustike survekatsed, siis katete ja haljastuse taastamine.

Nii et Sindi marja- ja puuviljanimeliste tänavate elanikud peaksid järgmisel kevadtalvel olema tänavusest rõõmsama meelega.