Niidu külas asub kuue hektari suurune Are mõisapark, mis on valla kõige uhkem väliürituste korraldamise koht. Kes ei tea, kus see asub, sel tuleks pöörata Arest Suigu poole ja sõita poolteist kilomeetrit, kuni märkate vasakut kätt postamendi otsas rõõmsavärvilist ratastraktorit.

Alamaa räägib, et see traktor on Niidu küla sümbol. Traktori kõrval asuvad infotahvlid, mis jutustavad, mis asjaoludel toodi 1953. aastal Venemaal valmistatud traktor Universal tee äärde ja kuidas käis käsi mõisahärradel von Fishbachidel.

Teadupärast pole säilinud isegi ainsamat foto sellest 1905. aastal mahapõlenud suure taluhoone moodi puitmõisast.

Mõisapark koos sulastemajaga on aga alles ja tänu mõisahärrale, kes tigusid süüa armastanud, looduskaitse all, sest sinivereline toonud maale elama-paljunema viinamäeteod. Seepärast parki eriti ei niideta. Küll aga koristatakse – seda teevad Are põhikooli lapsed. Äsja peetigi heakorratalguid.

Kohe saab pidu

Pargi keskel kostab saagimist ja kopsimist, sest parajasti ehitavad seal kohaliku väikese ehitusfirma Ronella mehed lameda katusega kõlakoda, mis 3. juuniks peab täiesti valmis olema.

3. juunil toimub pargis Are valla 20. aastapäevale pühendatud laulu- ja tantsupidu ning külade päev, kus lauldakse, tantsitakse ja kõige lõpuks simman korraldatakse.

Are vallas on 11 küla ja vähemasti Niidus on alanud omamoodi ärkamisaeg.

Kõlakoda ehitati 1960ndatel ja oli juba õige lagunenud. Idee see korda teha andis eelmine vallavanem Jaanus Männik, kes soovitanudki esmalt selts luua.

Seltsi tuumik hakkas tasapisi koos käima ja alustada mõeldi väikeste ettevõtmistega: esimene üritus oli 2010. aasta vastlapäev. Kahel aastal järjest on mõisapargis väikest viisi vastu võetud uut aastat. “Meil ei ole liidreid. Meil on tore kuueliikmeline punt ja tahtmine koos teha. Koguneme juhatuse liikmete juures kodus,” seletas Ly Jõgila.

Jõgila on veendunud, et iga asi leiab aset omal ajal. Ellu saab kutsuda ühisprojekte ja siis, kui on ühine huvi ja mõte. Varem sellist sünergiat ei tuntud. “Teeme vaid seda, millele kõik tahavad kaasa aidata,” kinnitas ta.

Eelmisel kevadel kirjutati PRIA-le (põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet) külaelu edendamiseks projekt ja saadi kõlakoja ehitamiseks vajaminevad 48 767 eurot. Uus kõlakoda on suur asi Are kogukonnale tervikuna.

Tegu on mõnusa puhkekohaga, sest pargi taga asuv kruusakarjäär on kohalike seas populaarne ujumiskoht. Ühel heal päeval tasuks ehk mõelda pargi servas lösutava vana mõisa sulastemaja korraldamisele ja ehitada sinna külatuba. Maja on kireva ajalooga: seal asusid omal ajal külanõukogu ja sidejaoskond.

Mullu tekkis mõte panna kirja Niidu küla ajalugu. Selleks asuti koguma elavate mälestusi ja arhiivimaterjali. Kogumiku “Koduküla Niidu” autor on Elve Tamvere. “Ta on tõesti suure hingega naine, kes arelaste seas väga lugupeetud. Tegi ära suure töö. Ajalooõpetaja ning kunagine koolidirektor,” selgitas Reet Alamaa.

Läinud suvel jagati kõikide perede vahel välja ankeedid, kuhu paljud panid kirja oma talu loo. Niidu külas on praegu 125 elanikku ja 64 talukohta.

Ankeet tekitas külarahva seas elevust ja seltsi liikmed, kes talukohti riburada külastama ja pildistama asusid, võeti vastu soojalt ja sõbralikult.

Otsitakse juuri

Raamat nägi projektiraha toel ilmavalgust selle aasta alguses ja kogu tiraaž jagati külaelanike vahel. Et paljud elanikud on kolinud mujale Eestisse, on kogumiku järele nõudmist. “Kõik otsivad juuri, ka need, kes siin ei ela,” tõdesid seltsi eestvedajad.

Pajatab ju see fotomaterjaliga kogumik murdelistest aegadest enne ja pärast sõdu, kolhoosist, millest sai sovhoos, kuni majandi lagunemise ja talude tekkeni. Elusolijad kõnelevad oma põllupidajatest esivanematest, kes aina tööd rügasid ja arvukatele järeltulijatele sellega teed tegid. Jõgila loetles tuntumaid külaelanikke: vallavanem, kohalik juuksur, samuti on külas tuntud kirurgi Johannes Luuri sünnikodu ja tegutseb puidutööstusettevõte Rigor.

“Meie vallast käib palju rahvast Pärnusse tööle. Mõni hull nagu mina peab ka lehmi,” lisab rõõmsalt Alamaa, kellel kodulaudas 19 vissit.

Praegu taotleb Niidu selts raha külakiige ja piknikulaudade tarvis. “Nüüd, kui laulu- ja tantsupidu on läbi saanud, võtame hoo maha ja jätkame väikeste üritustega,” nentisid Ly Jõgila ja Reet Alamaa.