Eino-Jüri Laarmann: Igal roosil on kaunis õis ja okkad

Eino-Jüri Laarmann
, AS Pärnu Vee nõukogu esimees, linnavolikogu liige
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eino-Jüri Laarmann.
Eino-Jüri Laarmann. Foto: PP

Märgiliseks tegevuseks on kujunenud, et kõik kiruvad Pärnu üleskaevatud tänavaid. On põhjust või ei ole, peaasi, et saaks avaldada oma meelepaha. Mootorrataste sõidu korraldaja oli samuti rahulolematu, et ei saa sõita nii, nagu neile meeldiks.

Ajakohane taristu on vajalik

Pärnakad teavad, et vee ja kanalisatsiooni tarbeks on ajakohane taristu vajalik ja see tuleb välja ehitada. See rajatakse tänava muldesse ja ilma tänavat kaevamata seda tööd teha ei saa. Läbisõitjatele võib jääda mulje, nagu Pärnus ainult kaevatakse ja teekatet ei taastata kohe. Päris nii see ei ole. Või siiski. Intensiivne joogi- ja reoveetaristu rajamine algas 2006. aastal ja lõpeb aastal 2014.

Pärnu linnas on sadu tänavaid kogupikkusega 204,9 kilomeetrit. Kõikidesse kodudesse kvaliteetse joogivee toomiseks ja reovee ärajuhtimiseks on ehitatud 481,5 kilomeetrit vee- ja kanalisatsioonitorustikke, samuti on tagatud sademevee äravool.

Nurina kõrval ise nagu ei märkagi, et kraanist tuleb puhas joogivesi, kadunud on kuivkäimlale omane ebameeldiv lehk. Tänav koos kõnniteedega on korrastatud, rentslisse ei kogune veeloike ja aias asunud septikud on kadunud ühes kärbeste ja vänge haisuga. Elu nagu Euroopas.

Tsentraalse veevarustuse algus Pärnus oli aastal 1956, kui Akadeemia tänava maja ühendati Vee tänava äärse majaga. Ehitati veetornid, üks Vana turu piirkonda ja teine Ülejõele. Käesoleval ajal on need oma otstarbe kaotanud. Neid asendavad Reiu veetöötlusjaama suured survemahutid.

Vesi saadakse puurkaevudest. Esimesed olid linnas, nüüd saab vett Reiu ja Vaskrääma puurkaevudest. Reius töötab euronõuetele vastav veetöötlusjaam.

Heitveed suunatakse kolme kilomeetri kaugusele Pärnu lahte, enne läbivad need Mõrra tänava puhastid. Kõik saab puhastatud, aga roosilõhnaline õhk seal veel ei ole.

Õige hoo sai veemajandus, mõtlen mitmesse linnaossa uute torustike ehitust, pärast Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi (ÜF) toetusi. Neid anti kahes osas. Esimese abiraha toel rajati taristu Raekülas ja Vana-Pärnus. Kokku ehitati Raekülla 30,3 kilomeetrit torustikke ja kümme reoveepumplat, Vana-Pärnusee 14,9 kilomeetrit torustikke, pumpla ja 3,4 kilomeetri pikkune düüker. Need tööd tehti aastatel 2006– 2008.

Teise toetuse kogumaksumus on 24,86 miljonit eurot, millest omaosalus on Pärnu Vee osa 7,74 miljonit, kroonides teeb see 389 miljonit. Töödega alustati aastal 2009 ja need lõpevad 2014. aastal. Pannakse uusi ja asendatakse vanu torustikke kokku 163,4 kilomeetrit (joogiveetorustikke 54,1 kilomeetrit, reoveekanalisatsiooni 66,9 ja sademeveekanalisatsiooni 42,4 kilomeetrit).

Kaks aastat veel

Ehitustööd lõpevad 2014 aastal ja käesolevaks ajaks on pool neist tehtud. Tööd jätkuvad ja liikluspiiranguid tuleb veel taluda. Kannatust! Tänavate kogupikkusest on tööala protsent–poolteist. Igale kinnistule üritatakse luua ühendus võimalikult kiiresti.

Kõik kinnistud Pärnu linnas ei saa veel korralikke vee- ja kanalisatsiooniühendusi. Ühenduseta jääb paar protsenti kinnistutest, mis asuvad Räämal, kus oli aiamaade ala. Sinna on ehitatud ja ehitatakse elamuid. Eelmisel aastal rajas Pärnu Vesi Nelgi tänavale veetorustiku ja paigaldas vajaliku veevõtupüstiku. Kõikide kinnistute tarbeks taristu rajamine on lähiaastatel kavas.

Pärnus elab 42 300 inimest, kes päevas kasutavad 70–80 liitrit vett. Pärnu Vee kodulehel ja mais ilmuvas Pärnu Vee ajalehes on täpsed töögraafikud, sealt saab infot, kus ja millal torustikke ehitatatakse.

Kaevetööd linnas ei ole kerged. Aluspinnas on vesiliiv, mis on väga ebapüsiv. Kaevikud vajavad toestust, liigvesi pumpamist ja ärajuhtimist. Kaevekohtades on varem rajatud side- ja elektrikaablid, mitmel lõigul on küttetorustikke. See kõik nõuab ehitajatelt pingelist tööd. Tähtajad on konkreetsed, viivistrahvid soolased. Hindame pingutusi, mida teevad need, kel tuleb töötada ilmastikust sõltumata.

Räägime veel veidi rahast. Pärnu Vesi on kaasfinantseerimiseks võtnud laenu kogusummas 7,56 miljonit eurot. Laenud tuleb tagasi maksta aastaks 2028, igal aastal kaks makset kogusummas 540 000 eurot. Pärnu Vee osa tööde maksumusest on ligikaudu 31 protsenti, millele lisanduvad asfaltkatte taastamise kulud ja 50–60 kilomeetrit Pärnu tänavatest saavad uue näo.

Makseteks tuleb raha koguda vee tarbijatelt. Pärnus ei ole enam tööstusi, mis olid vee suurtarbijad. Seda rohkem on väiketarbijaid. Torustikud on pikad, ekspluatatsioonikulud kõrgemad. Miks need arvud? Nüüdisaegne taristu on keeruline ja kallis. Mitu korda enam kilomeetreid torustikke kui tänavakilomeetreid. Kümned tuhanded kaevud, sajad pumplad, palju eriotstarbelisi masinaid ja seadmeid.

Miks panin loole sellise pealkirja? Roos on kaunis lill meeldiva aroomiga, aga vahel ta okkad torkavad ja teevad valu. Kaevetööde lõppedes, kui vajalik on taastatud, muutub keskkond puhtamaks, kaunimaks ja Pärnu puhkeb õitsele.

Halb tänavakate on ebameeldiv, samuti häirib masinate müra ja lõputuna näiv tolm ja see, kui autoga ei saa oma ukse ette. Vahest halvim on hinnatõus.

Vee ja kanalisatsiooni hind tõuseb 17 protsenti. Juulist maksab kuupmeeter joogivett 0.90 ja reovesi 1.49 eurot. Kannatame torked ära, valu kaob, aga Pärnu kui roos õitseb alati. Ükski roos pole okasteta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles