Pärnu Vee juhi käes plahvatas mobiiltelefon

Riina Martinson
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selline nägi Nokia aku välja pärast põlengut.
Selline nägi Nokia aku välja pärast põlengut. Foto: Erakogu

Kõik on kuulnud linnalegende, et mobiiltelefon võib plahvatada ja maja põlema panna, ent tõsiselt seda juttu ei võeta. Aga peaks.

Nimelt hakkas Pärnu vee-ettevõtte juht Garri Suuk laupäeva õhtul oma mobiiltelefonil hommikuks äratust sisse lülitama, kui avastas, et see oli end ise välja lülitanud ega läinud enam tööle.

Põletas vaibasse augu

“Hoidsin telefoni käes, numbrilaud enda poole, kui korraga käis pauk, aku lendas põrandale diivanilaua ja diivani vahele,” kirjeldas Suuk. “Aku lendas visinaga, nagu oleks raketti lastud, tuli paksu suitsu ja põrandal lõi vaibal korraks leegi üles. Panin tulele jala peale ja tahtsin aku kaminasse visata, aga see oli nii kuum, et käega ei kannatanud katsuda. Õnneks oli kaminaorvas kaks puupilbast, millega õnnestus aku kaminasse visata.”

Vaip sai tugevaid põletusmärke, aga Suuk näeb loo positiivset külgegi. “Kõige tähtsam on see, et tulekahju ei puhkenud siis, kui mind toas ei olnud. Ma ei seisnud sel õhtul ju kogu aeg telefoni läheduses, vaid olin enne seda tükk aega aias,” rääkis ta.

Umbes poolteist tundi enne juhtunut oli mees mobiiliga korra helistanud ja samal päeval ta akut laadinud polnud. Tegu on mobiiltelefoniga Nokia E52, mis ostetud mullu juulis. Järgmisel päeval viis omanik selle EMT Pärnu esindusse.

EMT avalike suhete juht Kaja Sepp rääkis, et seda mudelit on toodetud ja müüdud alates 2009. aastast ja EMT praktikas on tegemist esimese niisuguse juhtumiga.

“Konkreetse telefoni kohta saime kliendilt pöördumise nädala alguses. Oleme pretensiooni edastanud tootjale, mis lähiajal annab meile juhised, kuidas telefon ekspertiisi saata. Sellekohast ekspertiisi me kahjuks ise teha ei saa,” selgitas mobiilifirma kõneisik.

Seega läheb telefon nüüd ekspertiisi, kus selgub, kas vea on teinud tootja või klient. “Kui viga on tootjapoolne, tasub kulud ja nõuded tootja, kui aga kliendi oma, siis on kliendi kohustus kanda ekspertiisi kulud,” lisas Sepp.

Tõesti erakordne

Kui toksida internetiotsingusse “mobiiltelefon plahvatas”, leiab lähiriikidest paar samalaadset juhtumit 2000. aastate algusest ja Eestis Saaremaal 2007. aastast. Tekib loogiline küsimus: mida vältida, et enda või lapsega midagi niisugust ei juhtuks?

“Soovitus on normaalselt telefoni kasutada nagu seni, need on siiski ohutud ja turvaliseks kasutamiseks loodud seadmed, mingit erikäsitsust tavalise, igapäevase kasutuse puhul kindlasti vaja ei ole,” sõnas Sepp. “Konkreetne juhtum oli kirjelduse põhjal tõesti erakordne ja põhjused, miks nii juhtus, selgitab ekspertiis.”

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles