Linnavalitsus tegi tõepoolest ettepaneku, et fraktsiooni liikmete arv võiks olla praeguse viie asemel neli. Sellele järgnesid süüdistused, et me tegevat seda IRLi pärast ja nende ettepanekul. Muutsime seisukohta ja tegime ettepaneku, et neljaliikmelise fraktsiooni võimalus rakendub pärast järgmisi kohalikke valimisi. Majanduskomisjon jäi viie juurde ja nii hääletas volikogugi. Nüüdseks on aga Pärnu Postimees uue etteheitega laual, seekord, et miks me seda ei teinud.

Nauditavaks peab ajakirjanik etteastet, mis ei saanud ühtegi toetushäält. Kas ta soovib show’d või sisulist ja asjalikku arutelu? Roosaar soovib show’d, pole kahtlust.

Jutt on Ago Kalmeri majanduskomisjonis tehtud ja seal toetuse saanud ettepanekust, mille järgi linnavolinikud ei tohiks kuuluda äriühingute juht- ja kontrollorganitesse. Nauditavaks ei sega etteastet nimetamast isegi asjaolu, et see ettepanek on vastuolus põhiseadusega. Peaasi, et nalja saab. Volinikud, eranditult kõik, said sellest kenasti aru ja ühtegi toetushäält see ettepanek ei saanud, küll aga tunnustuse ajakirjanikult.

Kivimägi kiitis Viisitamme? Vastab tõele. Aga mitte Mart Viisitamme hirmude eest, mida Roosaar leheveergudel vahendas, vaid volikogu liikmete “laual” olnud põhimääruse teksti sisulise toetamise eest. See, mida Viisitamm kritiseeris, ei käinud üldse volikogus arutuse all olnud teksti kohta, küll oli ta rahul teksti lõppversiooniga.

Viisitamm oli oma sõnavõtu aegsasti tellinud ja ta ei raatsinud seda ette kandmata jätta, mis sest, et see ei olnud enam suures osas asjakohane. Aga põhiline, et kritiseeris ja sellest piisas ajakirjaniku armastuse ja leheruumi võitmiseks.

Mina ei ole tunnustanud Peeter Saunperet ega Viisitamme eksimustele tähelepanu juhtimise eest. Seda au ei saa ma endale võtta. Olulisim arupärimise kontekstis: see, et linnavalitsuses registreeritakse aastas üle 22 000 kirja, millest vaid 50 pole saanud vastust tähtajaks, ei ole kirjutamist väärt. See on 0,2 protsenti ehk 1000 kirjast kaks ei saa vastust tähtajaks ning see on väga hea tulemus. Mõistagi ei ole need 50 inimest rahul, ja õigustatult, aga üksikjuhtumite kõrval tuleks näha suurt pilti, mille järgi hinnanguid anda.