Kas soolist ebaõiglust sümboliseerivad sildid, mida kokku kolm, võeti õnneks meesõiguslaste või metallivaraste poolt, ei ole teada. Igatahes, nagu kinnitab linnavalitsuse keskkonnaspetsialist Katri Sutt, ei ole selle ettevõtmise taga Pärnu linnavalitsus. “Ütleme nii, et need on talve jooksul kaduma läinud,” ei ole siltide kadumisel tema kinnitusel mingit teadaolevat seost sellega, et linnavalitsus on allutanud end õiguskantsleri tahtele: sooline diskrimineerimine peab Pärnu rannas lõppema.

Käigu, aga ärgu vahtigu

Vastupidi: linnavalitsus seisab ajaloolise, Pärnu rannale iseloomuliku koha, et mitte öelda kultuuripärandi säilimise eest. Sestap ongi minema viidud siltide asemele tellitud uued.

Täpsustava lisatahvliga, millel hoiatatakse sisenejat, et alal võib viibida alasti inimesi. “Mitte ei ütle, et alasti naisi, vaid just alasti inimesi,” täpsustas Sutt, kelle sõnutsi ei hakata eraldi rõhutama, et mehedki võivad nüüd naiste plaažil liikuda ja päevitada.

Juba eile võiski naisterannas näha, kuidas alal, kuhu meestel aastakümneid asja polnud, tõstab pead ja kinnitab kanda sooline võrdõiguslikkus. Vaat et niisama palju kui naisi peesitas luidete vahel uudset olukorda ära kasutavaid mehi. Nii riides kui alasti.

Teiste seas vanem härrasmees Lätist. Ainsaks kehakatteks uljalt kuklasse lükatud kaabu, istus ta seal ja rõõmustas, et sildid, mille tõttu ta naiste territooriumile möödunud aastatel siseneda ei julgenud, nüüd eemaldatud on. Temast mõnekümne meetri kaugusel aga nautis Pärnu ranna kurve ja kumerusi seltskond Soome mehepoegi.

Ent kuidas suhtuvad säärasesse piiride avamisse ja matriarhaalse ajastu lõpetamisse ala põlisasukad naised? “Mina arvan, et on OK, et nad siin käivad,” ei lase näiteks Liisi end alal liikuvatest meestest karvavõrdki häirida.

Eveliis on sama meelt. Käigu mehed, kui peavad ja tahavad. “Aga nad võiksid lasta naistel topless päevitada, mitte vahtida ega nende kõrvale õlut jooma tulla,” leidis ta, et mehed peaksid siiski arvestama kõnealuse rannaosa ajaloolise eripäraga.

Lõpu algus

Küll tekitab Eveliisis mõnevõrra võõristust mõte, et nüüd võivad mehedki sealsamas rõivad seljast koorida ja ihu praadima asuda. “Ma mõtlen, kas ma ise ikka julgeksin siin siis päevitada,” ei oska Eveliis selles suhtes seisukohta võtta.

Ka Marika, kes juba aastakümneid Pärnu naisterannas päevitanud, pelgab, et kui mehed hakkavad massiliselt end naisterannas päikest võtvate naiste kõrvale suruma, arvestamata nende privaatsusega, saab sellest legendaarse ranna lõpu algus. Ja sellest oleks tal kahju.

“See on nagu Pärnu turismimagnet, mina tean mujalt Eestist väga palju naisi, kes käivad siin. Neile meeldib see seltskond ja õhustik, mis siin on kujunenud,” väärib Eestis ainulaadne naisterand Marika hinnangul säilitamist.